Tegin süüa

Jah, see on täitsa uudisväärtuslik siin peres. Eriti, kui päeval, mil Triibu on haigena kodus ja ma olen päev otsa kahe lapsega tegelenud, jätkub mul õhtul energiat, et eksperimenteerida mitte ühe, vaid lausa kahe uue retseptiga. Nimelt olin ma ostnud suure käntsaka ilusat liha ja Lemmik avaldas soovi, et võiksime sellest mingi hautise teha. Ei, me ei ole mingi patriarhaarne perekond, kus mees põrutab rusikaga lauale ja naine elab köögis orjana. Lihtsalt täna tal vedas, sest mul oli tuju.

Otsisin üles oma "Talvetoidud" retseptiraamatu ja leidsin sealt mingi veise retsepti, aga leidsin ka ühe palju ahvatlevamana tunduva kõrvitsakoogi oma. Kuna mu eelmise emotsionaalse juurikaostu ajast oli meil igasuguseid üksikuid jääke, mille jaoks konkreetseid plaane polnudki, siis juhuslikult oli meil olemas pea kõik neist retseptides vajalik ja mõnda asja sealt me ei armasta, nii et nende puudumise pärast ei põdenud. Seega, kui Lemmiku tööpäev lõppes ja lapsed olid hilisest unest ärganud, kimasin veel poodi viimaseid vajalikke koostisosi hankima.

Esimene retsept oli mingi üsna lihtne liha-kartuli-tomati asi, aga aega võttis see korralikult. Lisaks olid seal soolakurk ja sibul, aga neid siin nagunii keegi ei söö. Samas aga oli meil kodus lahtine konservipurk herneid ja ma tahtsin midagi eksootilisemat, nii et kui kapist datlid avastasin, siis läksid need ka käiku. Samuti veidi kodus olnud porgandit ja ühes vormis ka marineeritud kurk. Ma ei tea, kuidas teistega on, aga ma tunnen end tavaliselt köögis üsna inspiratsioonivaeselt. Samas, kui retsept just ainult mulle maitsvatest asjadest ei koosne, siis võin järsku sellest inspireerituna midagi muud kokku panna. Kõlan nüüd nagu mingi profikokk äkki, aga reaalsuses on iga kord üllatus, kas toit tuli söödav või mitte. Mulle ei meeldi poole peal maitsta ka ja viimasel ajal on raske keskenduda retsepti täpselt järgimisele.

Tänane retsept käskis liha kuubikuteks lõigata, jahusse kasta ja soola-pipraga maitsestada. Seda maitsestamise osa kardan alati, sest raske on leida õiget kogust. Samas huvitav oli jahuga mökerdada. Panin Triibu ka tööle ja varsti olime mõlemad küünarnukkideni jahu-lihamahla kastmega koos.

Järgmisena tuli liha paar minutit õlis praadida. Tavaliselt teeme me ilma õlita süüa - lihtsalt ei näe vajadust selleks - aga jahu jäi ju kohe panni külge kinni. Kuna ma valmistasin liha ette mõned tunnid varem, siis koos jahuga oli neist taas üks suur känakas saanud ja kerge paariminutilise praadimise asemel veetsin hulk aega liha lahti harutades ja tundus, et mõned tükid saavad enne küpseks kui teised mitte veriseks. Sain Lemmiku nõusse, et ta samal ajal kartuleid kooriks ja hakiks, sest see oli järgmine samm.

Kartulikuubikud pidid minema vormi põhja ja siis kaetama purustatud tomatite, sibula ja soolakurgiga. Meie versioonis olid tomatid, herned, porgandid ja datlid ja kõige peal hunnik liha. Veel läks sinna veidi kaneeli ja meie variandis ka muskaatpähklit. Seejärel puljongivedelik ja veidi tilli. Retseptis oli ka valge vein, aga seda meil ei olnud. Lemmik ei julgenud äädikaga ka katsetada, kuigi mina oleksin pannud õunaäädikat või balsamicot.

Kokkuvõttes tuli suht okei maitsesegu, aga kartulid küpseks ei saanudki, kuigi roog oli ahjus nõutud tunni asemel peaaegu kaks. Sara söögisaavutustele ei saa ligilähedalegi ja meil on värsked head mälestused.

Koogiga aga läks paremini, kuigi retseptist olin päris kaugel.

Alustuseks tuli teha kõvaks vahuks kolm muna ja neli detsiliitrit pruuni suhkrut. Olin ostnud poest kiiruga hoopis fariinisuhkrut - mis iganes see ka on - ja kõva vahtu ei tulnudki, aga sellest polnud ka hullu. Seejärel tuli lisada 5dl riivitud (suvi)kõrvitsat, aga meil oli kodus hoopis umbes pool muskaatkõrvitsat või mis iganes see kergelt pudelikujuline on. Samuti tegin kogemata enne hoopis kolmanda sammu ära ja segasin kokku 3,5dl jahu, 1,5dl oliiviõli, sest rapsiõli ka kohe ei leidnud, 1,5tl küpsetuspulbrit, kuigi retseptis oli vaja nii seda kui soodat, aga milleks!? Ma ei tea, kuidas see väljagi näeb või mis vahet seal on. Pidi olema ka 1tl soola, aga panime igaks juhuks veidi vähem. 2tl kaneeli ja 0,5tl muskaatpähklit, aga mul läksid purgid vahetusse, nii et muskaatpähklit sai võib-olla veidi rohkem. Retseptis olid veel ingver ja kardemon, aga need kumbki mulle ei meeldi. Apelsinikoore osas olin ka kahtlev, aga siiski riivisin ühe apelsini koore sinna sisse, sest meil juhtus kodus üks olema. Lisaks kuna teise roa jaoks otsustasin porgandit kasutada ja see kook oli pildil väga porgandikoogi moodi, panin ka siia ca pool keskmist porgandit. Viimasena tuli koogile lisada 100g tumedat šokolaadi hakituna ja 1,5dl hakitud kreeka pähkleid, aga mul ei tulnud meelde nende ingliskeelne nimi ja ette ka ei jäänud poes kiiruga, nii et ostsin hoopis pekaanipähkleid. Kui kõik need asjad kokku segatud said, siis määrisin suure ümmarguse panni võiga ja kõik see värk läks 175 kraadiga ca tunniks ahju. Meie ahi oli eelmise roa tõttu vast alguses veidi kuumemgi.

Koogi peale tuli ka toorjuustukate. Retsept nägi ette sõelutud tuhksuhkrut 1,5dl, aga meil oli vaid tavalist. Samuti poole apelsini koort ja 100g toorjuustu, aga ma ei tea, kas see on vaid minu probleem, et mulle ei meeldi asju poolikult kasutada. Tehke parem retseptid nii, et kui ma juba pean midagi ostma, siis ma ei pea sellest osa lihtsalt raisku laskma. Eriti tobedad on need retseptid, kus vaid ühte munaosa vaja on. Niisiis minu versiooni läks 50g toasooja võid, nagu ette nähtud, tavaline suhkur 2dl, 200g toorjuustu, 2tl vaniljesuhkrut ja nii palju apelsinikoort, kui enne laisalt kooritud apelsinist veel järel oli. Tuli sigahea! Kui kook küps, tuli ta vaid sellega katta. Lähengi vist nüüd teise tüki jahile, mis siis, et öö hakkab tulema. Head vesistamist!