Tere, väike putukas!
Uus aasta algas meie jaoks päris suure elukorralduse muudatusega ja nüüd oled sa kaks nädalat lasteaias käinud ja seda väga edukalt. Ma pikalt kartsin, kuidas see läheb, sest sa oled hoopis pehmema natuuriga kui su vend ja võid ka minu külge klammerduda, aga viimastel kuudel oleme näinud märke su iseseisvumisest. Näiteks Eestis nägin mitu korda, kuidas sa püüad panna oma pea vastu mõne teise lapse pead justkui poolehoiu märgiks. Sa valisid just need lapsed meie seltskonnast, kes on veidi rahulikuma iseloomuga. Huvitav, kas sa leiad nendega rohkem ühist? Igatahes see oli midagi uut ja hästi armas. Veel nägime seda, kuidas sa seltskonnas hülgad oma vanemad ja lähed mängid vabalt koos teiste lastega, aga kodus ei saa ma üksi vahel sammugi sinust eemale astuda.
Igatahes lasteaed ja selle eluperioodi algus on läinud üllatavalt sujuvalt. Kolm päeva olime mina ja issi sinuga seal koos, aga lasime sul pigem ise toimetada ja edasi oledki juba täitsa omaette olnud või õigemini koos suure vennaga, sest te olete samas rühmas praegu ja ma usun, et see on suureks abiks. Vähemalt midagi tuttavat pluss sa oled seal ju terve sügis kord nädalas mängimas käinud ning ligi aasta saanud pealt vaadata, kuidas me su venda viime ja toome. Teise lapse eelised. Lasteaed pole mingi täitsa võõras koht.
Õpetajad kiidavad sind - kui kiiresti sa uusi asju ja oskusi omandad. Pühid laualt puru, tühjendad oma taldriku prügikasti; kleebid joonistuspaberi laua külge nagu õpetajad, lähed istud vaibale, kui öeldakse, et on kogunemise aeg jne. Huvitav oli näha ka, kui erinevalt meie sind kohtleme võrreldes ühe teise praegu alustava väikese preili ja tema vanematega. Ehk taas teise lapse värk, aga me pole sind kunagi vati sees hoidnud, ainult pehmet toitu pisikeste tükkide haaval kätte andnud jms. Pigem oled sa saanud nii palju vabadust, kui sa ise tahad. Meie hoolitseme vaid selle eest, et asi väga ohtlikuks ei läheks ning tutvustame sulle võimalusi.
Sa jutustad aina rohkem, aga oma keeles. Uusi arusaadavaid sõnu ei ole hetkel tekkinud, aga mul on tunne, et sa püüad öelda, õue, juua, beebi ja pii(m) vahel nüüd lisaks varasemale mamma-memme-emme-pappale ja suurtele noogutustele ning pearaputustele. Ometi tundub, et sina saad väga ilusasti teistest aru ja teised sinu soovidest ka üldjuhul, sest sa räägid kehakeeles väga ilmekalt.
Aina enam märkame ka, kuidas sa tahad asju ise teha. Ise otsustada. Ise riidesse panna või mitte panna ja sa oled selles päris edukas. Ise valida, mida sööd ja mida külmkapist võtta. Ise pusida pisikeste pärlite või legodega.
Sa joonistad ka viimasel ajal palju. Kohe nii, et paberile valget ruumi eriti järele ei jää. Sa tahad kasse toita ja meid kõiki kammida. Sa käid ja musitad meid kõiki siin kodus ja kallistad muidugi ka kõvasti.
Täna me läksime sinuga veidi tülli ka. Sa istusid mul süles pärast lasteaiast tulekut ja joonistasid. Mul oli vaja veel paari minutit, et üks tööasi ära lõpetada ja kuni ma minutiks arvutile keskendusid, tuunisid sa mu uute teksade mõlemad põlved vildikatega ära. Nüüd juba hakkab naljakas tunduma, aga tol hetkel karjatasin seda märgates ning tõstsin su maha. Sa ehmatasid nii ära. Me küll leppisime ruttu ära ja sa said vist ise ka siis aru, et said pahandusega hakkama. Õnneks tulid need kriipsud juba pesus maha ka, aga ma tõesti vihastasin. Meil on koos nii palju armsaid momente, aga sa vist juba tead, et su emme ei ole täiuslik ega alati vana rahu ise. Eriti siis, kui on kiire, võin ma närviliseks muutuda ja kui siis asjad ei suju, siis vast tunnete teie ka seda pinget minus, aga tea, et see on minu süü ja probleem ning teil on ikka õigus lapsed olla edasi.
Sa oled korraga kuidagi nii suur ja väike ka. Sa oskad juba nii mõndagi ja samas oled ikka mu armas beebi. Ma armastan su kaisus magamist ja ka su edusamme iseseisvumisel. Ma armastan, kuidas te Triibuga üksteist armastate. Kuidas ühel õhtul tohtis ainult tema su hambaid pesta. Kuidas te mürate. Kuidas sa hoolivalt tood talle tema saapad ja mütsi, kui on aeg kuhugi minna. Kuidas sa ei taha kunagi maha jääda, kui tema kuhugi läheb ja Triibu tahab sinuga koos magada näiteks või lohutab sind, kui keegi teine on sind kurvaks teinud.
Sa oled hakanud ka issi suhtes rohkem armastust välja näitama ning vahel valid hoopis tema seltskonna minu omale. Eriti, kui mürada või tema kõhul istuda ja ehk ka hüpata saab.
Päevad ja kuud muudkui lähevad ja varsti tuleb juba kevad ning sinu sünnipäev. Loodetavasti jõuame ikka veel paljusid su poolbeebiseid hetki koos nautida. Näiteks sinu kõhukotis/linas kandmist, sest kes teab, milline on viimane kord...
Armastan sind palju-palju!
Emme
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar