Elu on imelik, aga huvitav

Vaatan, et kõik teised on täna bloginud. No ega ma ei saa siis kehvem olla ju:D

Mul juhtus eelmisel nädalal veel üks esimene. Nimelt, käisime laupäeval Annika, Veiko ja Reijoga keeglit mängimas ja väga fun oli. Ma ei kaotanud. Vähemalt mitte Veikole. Ainult lihased on ikka veel valusad ja kohe on kolmapäev. Oeh, kohe häbi hakkab enda pärast, aga mulle vist avanes veel üks aknake trenni minemiseks. Kohe ise pressis peale.

Nimelt, pakuti välja üks töökoht, täiesti zhanrist mööda, aga raha on ju vaja. Kool on varsti läbi, ühikat pole enam vaja ja ma ei teagi, mis siis saab. Tahaks nagu iseseisvuda. Kas siin on juhuslikult kedagi, kes tahaks näiteks korterikaaslaseks hakata? See tähendab kohe, kui ma rikkaks saan.

No ja see trenniga seotud polnud ainus tööpakkumine. Teine on minu jaoks veelgi naljakam. Ma ei teagi, kas seda saab just tööpakkumisena käsitleda, aga see sisaldab blogimist. Elame, näeme jälle.

Aga igatahes, päris töökohast rääkides. Nüüd läheb kurjaks. See teatud firma las imul jälle üle tagumise tähtaja oodata, et siis lõpuks "ei" öelda. Trick me once - shame on you; trick me twice - shame on me! Ja mul peab kohe kogu aeg enda pärast häbi olema. Miks ma muidu üsna regulaarselt orki lendan?

Nüüd läheb tõsiselt kurjaks ja panen kõik oma võlud ja teadmised mängu sel kitsal erialasel maastikul, aga öeldakse, et igaühe jaoks on kuskil koht. Või keegi. Kummastki ei ütleks ära. Tööga on kiirem. Ma ei oska ju niisama olla. Mõnda aega küll, aga see mõni aeg on nüüd juba läbi ja mul on konkreetselt igav ja selle aasta saatekavad on ka nii koostatud, et telekast ei tule päeval midagi. Mitte midagi kohe. Enivei, hoidke mulle pöialt nüüd. Mul on ikka väga vaja nüüd jalg ukse vahele saada. Muidu pean lihtsalt kuidagi oma mängumaad laiendama ja see tähendab, et ma lähen ära. Kaugele. Kaugemale. Ja see tegelikult ei mahu ka vele kuigi hästi mu päevaplaanidesse.

Ei oleks uskunudki, et ka hommikud võivad suurepärased olla!

Aga nii on!

Sel nädalal on minu hommikud võrreldes eelmisega alanud vägagi vara. Aga sellest pole hullu. Selle kompenseeris ootamatu pakkumine tasuta massaazhi tulla. Võtsin julguse kokku ja läksingi grupile noortele massaazhi õppivatele tudengitele tselluliiti demonstreerima. Ja nii mõnus oli. Ümberringi kenad kutid ja üks üliarmas väikemees meid lõbustamas ja keha patsutamas Riinu sõbranna, kelle käed ka pooleteise tunniga ära ei väsinud. See oli taevas ja nemad on alels algajad. Ma polnud kunagi varem päris ametlikult massaazhis käinud, aga tema juurde olen küll iga kell nõus minema. Ta ei tee üldse haiget, aga tunne oli, et teeb head. Ainult pärast oli tõeliselt uimane olla. Päev otsa oli juhe koos sellest mõnust:)

Ja lõputööga on jälle pees. Loodetavasti siiski suudan sealt välja ronida ja oma tahtmise ellu viia. Asjad on pees sellepärast, et erinevalt lubatust, sattusid mulle eelmine kord ette vanad uurimisteemad ja ka õppejõud ei jaganud seda ära. Ja nüüd pole enam üldse sobivat teemat, aga kuna minu lodoetav juhendaja kutsus mu ikka oma seminari, siis vast saab asja. Ma nii loodan.

Ja üks vist hea uudis ka. See viimane tööpakkumine... ma vist hakkasin liiga ruttu alla andma nende koha pealt. Hullult solvunud olin, et üks lugupeetud ettevõte nii käitub. Aga nüüd, jah, alles nüüd, tuli vastus ja üldse mitte negatiivne. Aga ka mitte veel positiivne. Ootan-loodan. Nii imelik on olla tööl käimata. Pole ju aastaid sellist nalja olnud.

Ja üks veider asi ka. Ma nägin ööl vastu eilset unes, et mu käekott varastati jälle ära. Seekord seljatagant ja mu hõbedane. Ja täna ärkasin Sandra käne peale, kus ta teatas, et tema üksi jäetud kotist oli võetud rahakott ja sularahast tühjaks tehtud. Kokkusattumus?

Nii paljudest asjadest tahaksin kirjutada

...aga nagu tavaliselt, on need ajaks, kui kirjutama pääsen, enamuses peast kadunud. Siiski tahaksin kirjutada raamatutest (seda teises blogis), vähemalt ühest filmist, nõmedalt käituvatest nö "hea mainega" firmadest, oma suvepuhkusest, Davidist jne.

Nimelt, mina puhkasin eelmisel nädalal. Kohe väga täielikult ja samas üsna ootamatult. Lihtsalt tekkis üks peaaegu täiesti vaba nädal. Nädal, mil sain magama minna siis, kui enam üleval olla ei jaksanud ja ärgata siis, kui enam tõesti magada ei viitsinud. Nädal, kui sain olla üksi oma mõtetega, hoolitseda enda eest, süüa, mis pähe tuli ja vaadata nii palju filme, kui muidu vist paari aasta peale vaatan.

Viimased avastused on Head Over Heels ja Sydney White. Viimast olen küll tegelikult ka korra varem näinud, aga seekord jäi see kuidagi rohkem hinge. Nüüd olen täiesti veenudnud, et Amanda Bynes'il ei olegi ühtegi halba filmi. On aga hulk selliseid, mis minu tuju heaks teevad oma head võidavad ja alati saab nalja suhtumisega. Loodetavasti jõuab ta oma elu jooksul veel paljud filmid söödavaks teha.

Igatahes siis, see film on analoogia Lumivalgekesest. Snowwhite=Sydney White. Mõistate? Mul oli nii huvitav jälgida kõiki paralleele lasepõlvemuinasjutu ja kaasaegse kolledzhielu vahel.

On ilus kuid põlatud neiu, keda paljud armastavad tema olemuse eest ja sama paljud ka vihkavad. On õel tegelane, kes tahab tema elu põrguks muuta. On printsikuju, kes on ilus ja hea ja populaarne, aga meeldib ka õelale naistegelasele. Ja on ka seitse erakliku eluviisiga pöialpoissi, kellest igaüks on omamoodi eriline. Ja uues filmis on isegi üks koht, kus tüübid puuhaamritega möllavad.

Algul mõtlesin, et selle filmi puhul ongi mängitud vaid nime ja kolme peategelasega, aga siis avastasin, et ka uues filmis on seitse poissi, kes neiusse kiindnud on. Seitse nohikut, kes teistele ei meeldi. Kusjuures igaüks neist on tänapäevane versioon ühest pöialpoisist. Meil Reijoga kulus vist mitu öötundi magamise asemel viimase pöialpoisi analoogi väljamõtlemisele.

Ühesõnaga on Aevastaja - armas pikk ja kiitsakas tüüp, kes peaaegu kõige suhtes allergiline on.
On Doktor - tüüp, kes teeb midagi tarka, millest keegi teine aru ei saa, kuni ta lõpuks valmis projektiga miljoneid teenib.
On Õnneseen - tegelikult kõige nõrgemini järgi tehtud kuju, kellel teistega võrreldes polegi muud häda, kui häda naissoost isikutega hakkama saamisel.
On Häbelik - tüüp, kes alates lapsepõlves üleelatud vanemate lahutusest räägib ainult käpiknuku abil.
On Kobakäpp - pisike nunnu vennake, kes isegi kingapaelte sidumisega ise hakkama ei saa.
On Toriseja, kes elab oma negatiivseid tundeid maailma suhtes blogis välja.
On Unimüts - tüüp, kes tuli kaugelt maalt ja pole mitme aasta jooksul oma unerütmi paika saanud ning kõik päevad maha magab.
Ja on Sydney, kes kolides nende juurde elama kõik poisid kuidagi ellu äratab ja õnnelikuks teeb.

Ühesõnaga, soovitan väga vaadata. Nii armas on.

Firmadest kirjutan vaid nii palju, et mul on kõrini sellest, et mind tõsiselt ei võeta. Et suured ja tähtsad firmad arvavad, et tühjade lubaduste jagamine ja noore hakkaja inimese ära kasutamine ongi kõige õigem teguviis. Ja ma loodan ikka veel, et on ka teistsuguseid ettevõtteid. Samas mõtlen juba praegu, et kui need firmad peaksid tahtma kunagi koostööd teha, siis tuleb neil ikka midagi väga vastupandamatut välja pakkuda.

Ja Davidist, ta siiski tulebki siia. Neljapäeval. Mul on väga hea meel, aga oleks veel parem, kui teaksin, et ma ei ole pankrotis ja ei muretseks selle pärast, kuidas talle lennujaama vastu lähen. Mäletate ikka, mis eelmisel korral juhtus?

Sest ma lihtsalt pidin selle üles panema

Aivar ütleb:
tere pääsuke
Mia: Linnukesed valitsevad maailma (-Peedu) ütleb:
tere
Mia: Linnukesed valitsevad maailma (-Peedu) ütleb:
miks pääsuke?
Aivar ütleb:
sest linnukesed valitsevad maailma
Aivar ütleb:
ja sa oled aktiivne nagu pääsukene
Aivar ütleb:
helesinises taevas

***********************************************************
Nii armas.

Roadkill ja ülejäänud sügise algus

Selle sügise kõige õudsem ja ühtlasi peategelane on Roadkill - lapik karvane elukas, kes Sandra voodi alla maetud oli ja kelle ma siis sealt avastasin. Originaalis tahab ta küll olla nugis vms, aga välja näeb nagu roadkill ja tundub nii vastik, et ma ei suuda hoida end mitte kiljumast, kui see asi mu vastu puutub või keegi temaga läheneb. Teised teda ei karda ja siis on neil lõbus mind temaga kiusata. Sandra võib panna illustratsiooniks pildi ka sellest hirmsast elukast, kes mind viimased nädalad piinab.

Mida veel põnevat?
Hetkel ei tulegi meelde midagi erilist. On saanud väga vähe koolis käia, päris palju filme vaadata - muideks, väga head filmid on Seks ja linn ning 50 First Dates. Seda viimast ja paljusid teisi saab netist vaadata. Küsige, siis ütlen, kust. Igaks juhuks avalikku reklaami päris ei tee. Mulle meeldiks, kui see leht säiliks. Veel käisin ühe korra tööl ja nüüd otsin uut erialast tööd. Kui kellelgi on midagi pakkuda või teab mõnest heast vabast kohast, siis palun andke mulle märku, eks. Aitäh!:)