Mõni aeg tagasi rääkis kolleeg mu nõusse, et koos temaga pühele alternatiivsele üritusele läheksin. Kuna see tundus safe enough ja samas veidi huvitav, siis olingi käpp. Asi ise seisnes siis selles, et tantsime ning mediteerime juhendaja eeskujul ning siis keerame end üheskoos ööseks kerra. Samal ajal aga pidi mängitama suuri gonge ning kristallkausse. Viimane osa tunduski põnev ja uudne minu jaoks.
Kui kohale jõudsime, ootas meid ees üsna feminiinne seltskond. Seal hulgas siiski ka paar meeseksemplari - kas siis tõeliselt kummalist või siis nutika naise poolt kaasa tulema veendut. Ja siis me alustasime. üks tädi oli jõudnud juba keset saali mõnusasti magama jääda ning jäi veel tükiks ajaks kogu tema ümber toimuva actioni suhtes ükskõikseks. Teised aga, nagu kästud, ohkisid hingates kõvasti. See meenutas mulle nii väga mingit keskealiste orgasmiõpetuse laagrit, et ma ei suutnud naeru pidada. Aga tegin vapralt kõik kaasa. tudisesime mööda saali ringi, tegime mõned mambosammud ja siis pidime röhkima. Jälle olid suunurgad kõrvuni, kuid teised võtsid asja vägagi tõsiselt. Kuid kuidas, kuidas te seda teete, kui teie ülesandeks on korrata ikka ja jälle "röh! röh! röh! röh!"?
Järgnesid kerged jalgademudimised ja mõned üllatavalt väsitavad mediteerimisharjutused ning juba oligi tuduaeg. Meile jagati välja mingid naljakad pakikesed - nagu tee või sinepiplaastrid - ning kinnitasime need talla alla. enamus vist juba teadis, milleks, kuid meie täitsime käsku ja ega keegi ei seletanud ka, mis asja mõte on. Ja siis algas viimase ma ei tea kui pika aja kõige hullem öö.
Ärge saage valesti aru! inimesed tundusid sõbralikud ja gongid ning kausid kõlasid ülimalt mõnusalt, kuid ka kahe lebomati peal oli krdi ebamugav ja nii ma lihtsalt keerutasin ja keerutasin ning ei teagi, kas üldse magasin. Mäletan vaid, kui väga ootasin hommikut.
Kui siis kella kuue paiku pillimäng lõppes, olin ülimalt õnnelik. Ma ei ole vist eluski varem nii varakult ärkamise üle õnnejunnis olnud, kuid see tähendas, et nüüd saab koju päriselt magama. Tundub, et peaaegu keegi ei maganud, sest kõik pakkisid kibekiiresti oma asjad kokku. Joovastunud tädid käisid ürituse eestvedajat hoolega kallistamas ning ostsid kive kokku ning oligi kõik. Ahjaa... need jalapakikesed pidid happelist kehakeskkonda neutraliseerima ja mürke välja viima vms. Igatahes olid need läinud kõvaks ja mustaks, mis minu hinnangul võib sama hästi tähendada reageerimist õhuniiskusega. Kuid kõige naljakam oli see, et nad lõhnasid nagu maasuitsusink.
Igatahes, oli mis oli, olen rahul, et ära käisin. Kui keegi veel huvitatud on, siis järgmine gongide öö on novembris vms. Ahjaa... Gaga gongid olid seetõttu, et samal õhtul nautisid õnnelikumad inimesed ühte suurejoonelist kontserti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar