Registreerisin mina end lõpuks ühele disainitreeningule. Tundus, et leidsin viimaks sobiva ja uskuge, see ei olnud lihtne. Kulus peaaegu kaks aastat. Ja nüüd leidsin. Mis siis, et laupäeviti ja hoopis Tartus.
Võimlesin end haigeks, et ikka ilusti esimesel hommikul õigel ajal kohale jõuda. Lasin taksojuhil end võõrasse kohta sõidutada, teades aadressi, klassinumbrit, kontaktisiku nime ja muidugi kellaaega-kuupäeva.
Taksojuht pani mu maha mingi tupiktänava otsas ja väitis, et tema edasi sõita ei saa, mingu ma ise. Et minu soovitud tänava aadressiga kunstikooli ei ole, aga see asubki seal tupiktänavas. Ma siis jalutasingi.
Ja oligi seal mingi kunstikool. Mul läks küll hulk aega enne, kui esimese ukse leidsin, kuid selle peal oli ka juba silt "Klass 302. Arvutigraafika" - täpselt see, mida mul vaja oli. Ma siis astusin sisse, otsisin klassi üles ja jäin ootele. Olin meelega veidi varem kohale läinud - nii igaks juhuks. Nüüd arvasin, et tulin lihtsalt liiga vara, sest kedagi teist ma seal ei näinud ja ka klass oli veel lukus. Istusin ja ootasin natuke. Siis otsustasin igaks juhuks ringi vaadata. Marssisin mööda inimtühja maja ringi. Naljakas, et sinna nii vabalt sisse sai. Ning nüüd hakkas tekkima kuri kahtlus, et midagi on valesti. Koolitus oleks pidanud juba algama.
Varsti jõudis sinna vist üks õppejõud. Küsisin talt nõu. Tema ei teadnud minu koolitusest midagi, aga helistas koolituste koordinaatorile. Tolle nimi klappis ka. Ja ometi ei teadnud temagi asjast midagi, kuid vabanduseks toodi, et ta on alles uus inimene seal. See oli juba tõsiselt kummaline, kuna olime koolituse korraldajaga mitmeid kirju vahetanud ja ta oli ka sel samal nädalal veel infot välja saatnud.
Siis aga teatas too abivalmis koolitegelane, et ca 100m eemal on veel üks kunstikool, et äkki on üritus seal. Olin ma ju veendunud, et olen õigel ajal kohale tulnud, kuigi natuke juba tekkis kahtlusi ja viha, sest mul ei olnud üldse lihtne tolleks laupäeva hommikuks end Tartusse vedada.
Aga siis sai nalja. Selgus, et seal teises koolis, kuhu ta mind juhatas, on ka klass 302, see on arvutiklass ning seal ongi mu oodatud koolitus. Olukord oli nii sürreaalne, et ma oleks tahtnud kõva häälega naerda, aga pidin hoopis vaikselt alanud tundi sisse hiilima. Ei olnud mõtet ka vabandada ja selgitada, sest see oleks kõlanud umbes nii nagu vabandus, et koer sõi mu referaadi ära. Ja mõningatest kokkusattumustest ei saa ma siiani aru. Kas neil kahel koolil on üks koolitusteinimene või kaks samanimelist? Kui suur on tõenäosus, et asub kõrvuti kaks kunstikooli ja neis mõlemas on sama numbriga arvutiklass ning samal päeval viide sellele väljas? Eriti, kuna tegu oli samasuguse kolmekohalise numbriga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar