Igatahes, Eestis juhtub haruharva, et aasta kuuel külmemal kuul kedagi paljast nahka demonstreerimas näeb. Ma muidugi ei räägi neist üksikutest isenditest, kes esimesel võimalusel plätud varba otsa viskavad või toariietes prügi välja viivad. Ikkagi üsna mõistlikud ollakse. Esimest korda üllatusin tõsiselt aga Rootsis kargel novembripäeval britist kolleegi kinniseid kontsakingi palja naha ja capri pükstega nähes. Jalad olid muidugi punased, aga ta ise ei pidanud seda üldse imelikuks. Rootsis võib muidu ka näha vihmase ja tuulise viie kraadiga kedagi pikas lõhikuga seelikus, ilma sukapüksteta ja vähiroosa nahaga. Ja detsembris jalutas mulle kaks tüüpi viie minuti jooksul shortsides vastu. Paljud jätkavad oma kitsaste teksade ülesrullimise moodi lumiste oludeni ning mustlased magavad ka -10 kraadiga tänaval maas. Tänane huvitav vaatepilt oli mees t-särgi ja sulevestiga. Aga mida muud kerge miinusega kanda!?
Ka Saksamaal sai näha enesepaljastamist omajagu. Mina värisesin läbi kõigi oma riidekihtide. Kohalikud lasid ringi lühkaritega. Kõige hard core'imad paistavadki britid olevat. Kusagil mujal ei näe miinuskraadidega nii paljusid inimesi paljasääri või ainult kampsunis. Ma saan aru, et tavaliselt on seal soojem kui meil, aga seda enam ootaks ju, et nad end talvel kubujussiks pakiksid. Kõike eelnevat on kole naljakas kõrvutada mälestustega Indiast, kus inimesed juba augustis end külmakreemiga määrima hakkasid ja kõrvasoojendid välja otsisid. Õues oli ju jätkuvalt ka öösel üle 20 kraadi. Panen teile näiteks Londoni talvejalatsi moodi. Vähemalt märkas sokid jalga panna. 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar