Igatahes, oma töös tuleb mul kopereeruda väga paljude inimestega nii oma majast kui ka väljastpoolt. Ka kultuuriliselt on tegu väga kirju ja huvitava seltskonnaga. Osalist saan aru, et mina üksi ei saa tervet maailma muuta. Teisalt tunnen, et mina olengi üks neist Pratchetti neljast maailma kandvast elevandist.
Ma ei oska olla bad cop ning olen püüdnud alati jõuda kõiki rahuldavate lahendusteni, aga nagu kogenumad kindlasti juba teavad, siis sean endale nii võimatuid eesmärke. Olgu siis tegu meie kurja kuningannaga Ühendkuningriigist, mõne tootespetsialisti või agentuuriga.
Suvel puutusin rohkem kokku ühe agentuuriga, keda kõik kirusid, aga ikka edasi kasutatakse. Üsna ruttu sain ka oma kogemustele tuginedes negatiivse arvamuskoguga ühineda. Seda enam olin õhevil, kui sain võimaluse oma esimest suurt kampaaniat ehitama hakata koos palju kiidetud teise agentuuriga. Hiljem aga selgus, et ühed mustad mõlemad ja jätkus neilegi kirujaid. Ja nüüd olengi punktis, kus mõtlen, kas meil on nii raske jõuda heade tulemusteni minu pärast või mingil muul põhjusel.
Ma tõesti nägin oma kampaaniaga kõvasti vaeva, aga samas paistavad lained ka kaljule rohkem mõju avaldavat kui mina projekti paranemisele. Ja vahel ma mõtlen, kas teised lihtsalt ei hooli tulemusest? Kas ma ei tohi kunagi eeldada, et saan teisi usaldada ja kindel olla, et antakse endast parim? Ja kas on aus kellegi suhtes, et minu kriitilaga peab tegelema inimene, kelle kompetents on hoopis midagi muud, aga keda ei paista ka asjatundjad toetavat.
Ja nüüd on mul küsimus? Kas Eestis käib ka sama hull võimuvõitlus reklaamiahentuuridega, et maksva kliendina tunned end nõrgemal positsioonil olevat? Kas teie tunnete ka end süüdi, et neile palju aga vajalikku kriitikat edastate? Ja kas teie kiiruga tehtud soovitused topitakse as is pika aja pärast tehes nägu, nagu oleks suure vastutulekuga, nende materjalidesse ilma igasuguse toimetamiseta, mille eest te ju maksate?
Ma tahaksin ükskord tõeliselt hea reklaamiagentuuriga töötada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar