Mu kallis Triibu!
Sa oled lõpuks siin ja kuigi ma ei tunne veel, nagu see oleks alati nii olnud, kuulud sa selgelt siia. Inimesed ütlevad, et sul on minu silmad. Isegi siis, kui nad pole neid avatuna näinud. Sinu issi arvab ka, et sul on minu kõrvad ja kulmud ja lõug. Sul on üsna palju suhteliselt heledaid juukseid ja pea nähtamatud kulmud. Sul on ka nöbinina, kergelt pruntis suu ja üldse oled sa üks ilus beebi. Teiste arust ka või on nad lihtsalt viisakad. Ma ei tea. Arstid aga annavad sulle ainult häid hindeid testide põhjal, nii et emme-issi on väga rahul.
Me muudkui vaatame, mis nägusid sa teed ja kuidas su käed käivad vahepeal nagu tuuleveskid. Lisaks on mõnus silitada su siidist nahka, kuigi sa hetkel eriti paidest ja musidest lugu ei pea. Vähemalt ei ole need sinu arvates võrreldavadki tundega, mis tekib, kui sa saad olla üleni meie kõhu/rinna vastas. Tihti on see ka ainus valik, mida sa aktsepteerid magamiseks, kuigi me juba õpime erinevaid trikke.
Sa said just viis päeva vanaks ja oled meid juba mitmes mõttes positiivselt üllatanud, aga ka meie teadmisi proovile pannud ja googeldama sundinud. Olenemata kõigist loengutest, kus me su issiga käisime, on ikka veel päris palju asju, mida me ei tea(dnud). Näiteks polnud meil aimugi, kui kaua üks beebi sööma peaks ning kuidas täpselt ikka käsitsi piima välja pumbata. Samuti, et esimestel päevadel pead sa vaid korra päevas pissima. Kaka oli rohkem sinu teema, aga nüüd hakkab vastupidi vist olema.
Sa oled kõige vapram beebi, keda ma tean. Olen näinud, kuidas sul võetakse verd nii kannast kui käe pealt ja sa ei teinud mitte piiksugi. Samamoodi kannatad sa ära, kui su ühte veidi rähmast silma vatitikuga puhastan. Ainult mähkmevahetus ja naba puhastamine ei meeldi sulle eriti ja vanniprotseduurid jätaksid sa vist ka vahele, aga me pole sind voolava veega veel väga kiusanud ka. Äkki hiljem täna?
Lisaks õpetad sa meile, kui vähe und on tegelikult funktioneerimiseks vaja. Esimestel paaril päeval magasid sa mõnusasti 3-4 tunni kaupa ja ühe tsükli lausa 5-7 tundi päevas, mille jooksul võisime teha sinuga mida iganes - sa ei jäänud üles ega ärganud isegi söömiseks. Me hakkasime juba muretsema, sest ämmakad käskisid meil sind iga kolme tunni tagant, nui neljaks toita. Eile aga olin ma justkui 24 tunni buffee. Istusime sinuga üleval öösel kella kolmest kuueni, mõne minuti kaupa süües ja enne seda ei tulnud ka emmel und, nii et ta oli lõpuks üsna meeleheitel, sest me pidime kella poole üheksaks sinuga minema veel tervisekontrolli ja ma olin täiesti magamata. Õnneks issi võttis siis üle sinuga tegelemise ja emme sai ikka tunnikese tukkuda ning pärast arsti magasime koos kaks tundi. Üldiselt tundubki nende esimeste päevade puhul, et emme eriti üle nelja tunni ööpäevas magada ei saa ja seda ka mitte jutti, aga täna öösel sa jälle üllatasid positiivselt. Olime küll kõik keset ööd mingi poolteist tundi üleval, aga sa lubasid end pärast oma pesasse tõsta, mida sa üldjuhul öösel ei tee ja me saime kõik magada kolme söögipausiga poole üheksani. Milline luksus see juba tundub.
Nüüd sa nohised ka minu kõrval juba üllatavalt pikalt ja kui sa ärkad, siis me proovime sinuga esimest korda õue jalutama minna. Emme pepu on küll jätkuvalt kange kõigist läbielamistest, aga ma tahaksin ikkagi teha väikese tiiru sinuga. Ainus lahtine küsimus on, et mis me sulle selga paneme, sest sinu 50/56 suuruses valmis varutud fliiskombe on sulle veel hiiglaslik, aga ega vist muud varianti ei jää. Sa olid küll juba sündides 50 cm pikk ja 3560 g raske, millest tänaseks on alles jäänud loodetavasti 3200 g, aga sa oled üsna sportlikus vormis tegelane. Hetkel meie pere parimas vormis tüüp, kui Nokiat mitte arvestada.
Ja kassid! Kassid on su üsna hästi vastu võtnud, üle nuusutanud ja hoiavad nüüd aupaklikult eemale. Samas sinu pesast ja voodist on neid pea võimatu eemale hoida. Eros suutis korra juba su pead ka lakkuda ja vahel tundub, et kui nad su nuttu kuulevad, siis nad tulevad vaatama, kas keegi juba aitab sind.
Täna tuleb ka su esimene planeeritud külaline - Rootsi vanaema - sind üle vaatama. Issi tellis talt ka süüa, sest olenemata sellest, et sind on üks ja meid kaks, on vahepeal üsna keeruline kõike jõuda. Näiteks üleeile oli emmel vaja pead pesta ja haiglas vedelemisega pähe tekkinud hiiglaslik harakapesa lahti harutada, sest see läheks ajaga ainult hullemaks. Lisaks tahtsin su sünniloo kirja panna, oma küüned lühemaks lõigata/viilida ja valmis vaadata, kuhu kõige väiksemad riidemähkmed said. Esimesed kaks tegevust võtsid aga üsna palju tunde aega, aga said tehtud taas emme une arvelt. Teised kaks aga, mis pidanuks võtma vaid kümmekond minutit, pidid ootama hilisõhtuni ja ma imestasin, et ma üldse jõudsin nendeni, aga vaja ju oli, sest ma ei tahtnud sind kogemata küünistada. Sa teed ise selles üsna tublit tööd, kuigi me oleme sulle viie päeva jooksul juba neli korda maniküüri teinud.
Eile oli ka see päev, kui me proovisime esimest korda riidest mähkmeid kasutada, aga sa oled nii kribu, et isegi vastsündinu mähkmed jäävad sulle kõige kitsamas asendis suureks. Sa mu konnapoja, su reied lihtsalt on nii peenikesed, aga vähemalt esimene katse on tehtud. Sa ka lahkelt pissisid-kakasid meie ainsad kaks pisikest mähet ruttu täis ja nüüd tundub, et peame sulle ikka kõige pisemaid Liberosid juurde ostma. Ma küll plaanisin proovipakkidega läbi ajada, aga nt Pampersi nr 1 suuruses mähkmed, mida meil mitu pakki tekkinud on, on sulle üsna suured Liberoga võrreldes.
Igatahes, need esimesed päevad sinuga on mööda lennanud ja me ei suuda sind ära imetleda. Vahel on kahjugi sind käest ära panna, kui sa magad, kuigi me teame, et peaksime kasutama iga võimalust ise magamiseks.
Emme armastab sind nii-nii palju ja lubab, et annab endast parima, et sa meie juures end hästi tunneksid, sa me täiuslik beebi!
Sa oled lõpuks siin ja kuigi ma ei tunne veel, nagu see oleks alati nii olnud, kuulud sa selgelt siia. Inimesed ütlevad, et sul on minu silmad. Isegi siis, kui nad pole neid avatuna näinud. Sinu issi arvab ka, et sul on minu kõrvad ja kulmud ja lõug. Sul on üsna palju suhteliselt heledaid juukseid ja pea nähtamatud kulmud. Sul on ka nöbinina, kergelt pruntis suu ja üldse oled sa üks ilus beebi. Teiste arust ka või on nad lihtsalt viisakad. Ma ei tea. Arstid aga annavad sulle ainult häid hindeid testide põhjal, nii et emme-issi on väga rahul.
Me muudkui vaatame, mis nägusid sa teed ja kuidas su käed käivad vahepeal nagu tuuleveskid. Lisaks on mõnus silitada su siidist nahka, kuigi sa hetkel eriti paidest ja musidest lugu ei pea. Vähemalt ei ole need sinu arvates võrreldavadki tundega, mis tekib, kui sa saad olla üleni meie kõhu/rinna vastas. Tihti on see ka ainus valik, mida sa aktsepteerid magamiseks, kuigi me juba õpime erinevaid trikke.
Sa said just viis päeva vanaks ja oled meid juba mitmes mõttes positiivselt üllatanud, aga ka meie teadmisi proovile pannud ja googeldama sundinud. Olenemata kõigist loengutest, kus me su issiga käisime, on ikka veel päris palju asju, mida me ei tea(dnud). Näiteks polnud meil aimugi, kui kaua üks beebi sööma peaks ning kuidas täpselt ikka käsitsi piima välja pumbata. Samuti, et esimestel päevadel pead sa vaid korra päevas pissima. Kaka oli rohkem sinu teema, aga nüüd hakkab vastupidi vist olema.
Sa oled kõige vapram beebi, keda ma tean. Olen näinud, kuidas sul võetakse verd nii kannast kui käe pealt ja sa ei teinud mitte piiksugi. Samamoodi kannatad sa ära, kui su ühte veidi rähmast silma vatitikuga puhastan. Ainult mähkmevahetus ja naba puhastamine ei meeldi sulle eriti ja vanniprotseduurid jätaksid sa vist ka vahele, aga me pole sind voolava veega veel väga kiusanud ka. Äkki hiljem täna?
Lisaks õpetad sa meile, kui vähe und on tegelikult funktioneerimiseks vaja. Esimestel paaril päeval magasid sa mõnusasti 3-4 tunni kaupa ja ühe tsükli lausa 5-7 tundi päevas, mille jooksul võisime teha sinuga mida iganes - sa ei jäänud üles ega ärganud isegi söömiseks. Me hakkasime juba muretsema, sest ämmakad käskisid meil sind iga kolme tunni tagant, nui neljaks toita. Eile aga olin ma justkui 24 tunni buffee. Istusime sinuga üleval öösel kella kolmest kuueni, mõne minuti kaupa süües ja enne seda ei tulnud ka emmel und, nii et ta oli lõpuks üsna meeleheitel, sest me pidime kella poole üheksaks sinuga minema veel tervisekontrolli ja ma olin täiesti magamata. Õnneks issi võttis siis üle sinuga tegelemise ja emme sai ikka tunnikese tukkuda ning pärast arsti magasime koos kaks tundi. Üldiselt tundubki nende esimeste päevade puhul, et emme eriti üle nelja tunni ööpäevas magada ei saa ja seda ka mitte jutti, aga täna öösel sa jälle üllatasid positiivselt. Olime küll kõik keset ööd mingi poolteist tundi üleval, aga sa lubasid end pärast oma pesasse tõsta, mida sa üldjuhul öösel ei tee ja me saime kõik magada kolme söögipausiga poole üheksani. Milline luksus see juba tundub.
Nüüd sa nohised ka minu kõrval juba üllatavalt pikalt ja kui sa ärkad, siis me proovime sinuga esimest korda õue jalutama minna. Emme pepu on küll jätkuvalt kange kõigist läbielamistest, aga ma tahaksin ikkagi teha väikese tiiru sinuga. Ainus lahtine küsimus on, et mis me sulle selga paneme, sest sinu 50/56 suuruses valmis varutud fliiskombe on sulle veel hiiglaslik, aga ega vist muud varianti ei jää. Sa olid küll juba sündides 50 cm pikk ja 3560 g raske, millest tänaseks on alles jäänud loodetavasti 3200 g, aga sa oled üsna sportlikus vormis tegelane. Hetkel meie pere parimas vormis tüüp, kui Nokiat mitte arvestada.
Ja kassid! Kassid on su üsna hästi vastu võtnud, üle nuusutanud ja hoiavad nüüd aupaklikult eemale. Samas sinu pesast ja voodist on neid pea võimatu eemale hoida. Eros suutis korra juba su pead ka lakkuda ja vahel tundub, et kui nad su nuttu kuulevad, siis nad tulevad vaatama, kas keegi juba aitab sind.
Täna tuleb ka su esimene planeeritud külaline - Rootsi vanaema - sind üle vaatama. Issi tellis talt ka süüa, sest olenemata sellest, et sind on üks ja meid kaks, on vahepeal üsna keeruline kõike jõuda. Näiteks üleeile oli emmel vaja pead pesta ja haiglas vedelemisega pähe tekkinud hiiglaslik harakapesa lahti harutada, sest see läheks ajaga ainult hullemaks. Lisaks tahtsin su sünniloo kirja panna, oma küüned lühemaks lõigata/viilida ja valmis vaadata, kuhu kõige väiksemad riidemähkmed said. Esimesed kaks tegevust võtsid aga üsna palju tunde aega, aga said tehtud taas emme une arvelt. Teised kaks aga, mis pidanuks võtma vaid kümmekond minutit, pidid ootama hilisõhtuni ja ma imestasin, et ma üldse jõudsin nendeni, aga vaja ju oli, sest ma ei tahtnud sind kogemata küünistada. Sa teed ise selles üsna tublit tööd, kuigi me oleme sulle viie päeva jooksul juba neli korda maniküüri teinud.
Eile oli ka see päev, kui me proovisime esimest korda riidest mähkmeid kasutada, aga sa oled nii kribu, et isegi vastsündinu mähkmed jäävad sulle kõige kitsamas asendis suureks. Sa mu konnapoja, su reied lihtsalt on nii peenikesed, aga vähemalt esimene katse on tehtud. Sa ka lahkelt pissisid-kakasid meie ainsad kaks pisikest mähet ruttu täis ja nüüd tundub, et peame sulle ikka kõige pisemaid Liberosid juurde ostma. Ma küll plaanisin proovipakkidega läbi ajada, aga nt Pampersi nr 1 suuruses mähkmed, mida meil mitu pakki tekkinud on, on sulle üsna suured Liberoga võrreldes.
Igatahes, need esimesed päevad sinuga on mööda lennanud ja me ei suuda sind ära imetleda. Vahel on kahjugi sind käest ära panna, kui sa magad, kuigi me teame, et peaksime kasutama iga võimalust ise magamiseks.
Emme armastab sind nii-nii palju ja lubab, et annab endast parima, et sa meie juures end hästi tunneksid, sa me täiuslik beebi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar