juuni 13, 2019

Murphy, sa vana naljanina

Ma olen alati arvanud, et sa pole mitte õel, vaid sul on omapärane huumorimeel. Täna sa tõestasid seda taaskord. Nimelt, olenemata jälle kord ebaõnnestunud katsest issiga magama minna, magas Triibu jutti kaheksa tundi. Kaheksa!!! Esimest korda. Kui mõni beebi teeb seda esimesel nädalal, siis meie oma kahekümne teisel. Sellegipoolest meeldiv üllatus. Aga, sellega on üks aga. Et teda õhtul vähem solgutada, lasime tal uinuda päevase mähkmega. Sest pea alati ärkab ta keskööks üles ja ju oleks see sinnamaani vastu ka pidanud. Aga seekord ei ärganud. Ei ärganud ka üheks. Ega kaheks. Vaid alles enne nelja. Ja otseloomulikult sattus tal jalas olema see ainuke omataoline mähe, kust ma kuumadel päevadel lisaimu välja võtsin. Seega oli see eriti õhuke ja selle kohta pidas isegi hästi vastu. Voodilina oli küll niiske ja bodys magama jäänud laps üleni jahe, aga und need selgelt ei seganud. Äkki ta peakski niimoodi niisketes ja külmades tingimustes magama!? Palun ärge kohe lastekaitset kutsuge.

Virk ja hoolas ema oleks vahetanud voodipesu ära. Siinkirjutaja aga viskas kuiva rätiku kummilinale, riietas lapse korralikult pidžaamasse ja sokkidesse ja nii mindi tagasi magama. Järgmine ärkamine oli juba pärast kaheksat. Uskumatu!!! Muideks, kes teab, mida täpselt mõeldakse hoolsuse all? Mina mäletan vaid algklasside tunnistustelt, et see oli ainus "ala", milles mu hinded hea ja rahuldava vahel kõikusid. Ju ma pole seda siiani selgeks saanud päris.

Rääkides esimestest, hetkel jäi Triibu esmakordselt ise põrandal lambanahal magama. Ma plaanisin ta lihtsalt hetkeks turvaliselt käest ära panna, aga ju talle siis ei piisanud kaheteistkümnest unetunnist. Ei sega teda ka remonti tegevad naabrid, kes vahetult meie ukse taga ketassaagi käiavad. Kelle lapsega meie oma vahetusse on läinud? Ja kas me võiksimegi selle versiooni alles jätta?

Kommentaare ei ole: