Mu kallis,
Sa oled meid viimastel nädalatel muretsema pannud. Meie kõigesööjast sai järsku mittesööja ja ma ei tea, kas see on seotud meie kõigi haige olemisega või lihtsalt mingi uutmoodi periood.
Samas oled sa sama vapper nagu alati. Sa said minult mingi tobeda ülemiste hingamisteede viiruse siis, kui mulle tundus, et sina ja su issi pääsesite seekord. See küll läks üsna kergelt, aga igal öösel pidime me korra ärkama ja vannituppa koperdama, et sulle nohurohtu panna, sest sa lihtsalt ei saanud enam hingata. Õnneks hakkad sa avastama soola väärtust, nii et meresoolalause sulle ninna pritsimine ei ole enam piinamine su meelest, kuigi nüüd jälle hakkad sa taas vastu võitlema. Külmetusviiruse otsa saime me kõik kõhuviiruse. Sul läks õnneks kõige kergemalt, aga me teised siin pidime leiutama mänge, mis laseksid meil endal su kõrval kõveras vedeleda. Õnneks oli taas kogu õudus päevaga möödas. Ja kirsina koogi peal kukkusid sa samal nädalal esmakordselt me kõrgest voodist alla. See oli täiuslik torm ja kokku langesid asjaolud, mis võimaldasid teoks saada sellel, mida ma olin ammu kartnud.
Tavaliselt magan mina voodi välimises servas ja teises ääres on sein. Sina oled veel minu ja issi vahel ja pärast mind on meie voodi vastu lükatud sinu võrekas, et kui sa ka minu peal turnid, siis on sul ees veel üks barjäär. Sel hommikul aga, kui ma hetkega sügavast unest su kukkumise peale ärkasin, oli issi maganud välimises servas ja juba oli ta läinud ka voodist ära dušši alla. Tavaliselt ärkad sina esimesena, aga seekord läks teisiti. Ka võrevoodi ei olnud millegipärast päris oma koha peal. Ja siis sa ärkasid, ründasid mu tisse nagu ikka ja kui sa lõpetasid, uinusin ma taas teadmises, et meil on öö ja ju sa seal meie vahel turvaliselt taas ära kustud. Kuni käis üks mats ja ma sain ka, silmad kinni, kohe aru, mis oli juhtunud. Ma hüüdsin su isa järele nõudlikul toonil ja mõne hetke pärast olid sa mu süles ning isegi ei nutnud eriti, nii et see oli vist väga õnnelik õnnetus. Ise ei õppinud sa sellest küll midagi, sest sa jätkuvalt ronid voodi äärele ja oma voodis magamisest võime meie vaid und näha.
Muidu aga läheb elu edasi nagu ikka. Me käime sinuga avatud lasteaedades ja mängutubades, aga ka seltskonnas oled sa teisiti käituma hakanud. Enam ei torma sa kohe kõike ja kõiki uudistama ja viimastes laulutundides oled pigem meie süles või kaisus püsinud, mis ei ole üldse sinulik, aga eks me naudime ka neid hetki.
Sa oled Mowglilik poiss, kes ronib üles väga järskudest suurematele lastele mõeldud atraktsioonidest ning su koordinatsioon paraneb päev päevalt. Oleme nüüd mõne korra saanud tunnistada, kuidas sa seisad paarkümmend sekundit, kui sind maha toetada, aga ise sa veel tugedest lahti ei lase. Õnneks, kui sul ka pole tuge, siis sa oskad väga kontrollitult kükitada ega kuku naljalt.
Täna suutsid sa esimest korda rõngaid pulga otsa panna ja ka mitu ampsu suutsid ise kausist lusikaga suhu toimetada, kuigi seal on sul veel pikk tee minna iseenda toitmiseni.
Sa alustasid detsembrikuud plaksutamisega ning oskad nüüd ka lehvitada, kuigi ei praktiseeri seda tihti. Sa oled jätkuvalt suur flirtija ning sulle meeldib peitust mängida.
Mulle tundub, et sa saad jutust aina rohkem aru. Täna näiteks tegid sa käsu peale mulle patsu. Lisaks oskad sa enamasti lambid üles leida ja nende peale osutada. Sa tead, kes on Eros ja Nokia; mida tähendab tule ja vaata ja piim. Samas vahel ei reageeri sa samadele asjadele üldse, aga ju sul on siis midagi muud mõttes.
Sa toimetad pidevalt hästi asjalikult ringi, võtad asju sahtlitest ja vahel paned midagi tagasi ka. Ja sa oskad nõuda nüüd asju ning kui sa midagi ei saa, siis me veel kuuleme sellest. Eriti, kui tegu on minu telefoni või tissiga.
Samas me ei saaks sind vist rohkem armastada ega jumaldada. Sa oled meile kõige kallim. Kõige armsam laps, keda me teame. Ja kui sa rahulolevalt naeratad, siis saad sa kõik oma kapriisid andeks. Juba me olemegi su tuhvlialused.
Armastusega,
Emme
Sa oled meid viimastel nädalatel muretsema pannud. Meie kõigesööjast sai järsku mittesööja ja ma ei tea, kas see on seotud meie kõigi haige olemisega või lihtsalt mingi uutmoodi periood.
Samas oled sa sama vapper nagu alati. Sa said minult mingi tobeda ülemiste hingamisteede viiruse siis, kui mulle tundus, et sina ja su issi pääsesite seekord. See küll läks üsna kergelt, aga igal öösel pidime me korra ärkama ja vannituppa koperdama, et sulle nohurohtu panna, sest sa lihtsalt ei saanud enam hingata. Õnneks hakkad sa avastama soola väärtust, nii et meresoolalause sulle ninna pritsimine ei ole enam piinamine su meelest, kuigi nüüd jälle hakkad sa taas vastu võitlema. Külmetusviiruse otsa saime me kõik kõhuviiruse. Sul läks õnneks kõige kergemalt, aga me teised siin pidime leiutama mänge, mis laseksid meil endal su kõrval kõveras vedeleda. Õnneks oli taas kogu õudus päevaga möödas. Ja kirsina koogi peal kukkusid sa samal nädalal esmakordselt me kõrgest voodist alla. See oli täiuslik torm ja kokku langesid asjaolud, mis võimaldasid teoks saada sellel, mida ma olin ammu kartnud.
Tavaliselt magan mina voodi välimises servas ja teises ääres on sein. Sina oled veel minu ja issi vahel ja pärast mind on meie voodi vastu lükatud sinu võrekas, et kui sa ka minu peal turnid, siis on sul ees veel üks barjäär. Sel hommikul aga, kui ma hetkega sügavast unest su kukkumise peale ärkasin, oli issi maganud välimises servas ja juba oli ta läinud ka voodist ära dušši alla. Tavaliselt ärkad sina esimesena, aga seekord läks teisiti. Ka võrevoodi ei olnud millegipärast päris oma koha peal. Ja siis sa ärkasid, ründasid mu tisse nagu ikka ja kui sa lõpetasid, uinusin ma taas teadmises, et meil on öö ja ju sa seal meie vahel turvaliselt taas ära kustud. Kuni käis üks mats ja ma sain ka, silmad kinni, kohe aru, mis oli juhtunud. Ma hüüdsin su isa järele nõudlikul toonil ja mõne hetke pärast olid sa mu süles ning isegi ei nutnud eriti, nii et see oli vist väga õnnelik õnnetus. Ise ei õppinud sa sellest küll midagi, sest sa jätkuvalt ronid voodi äärele ja oma voodis magamisest võime meie vaid und näha.
Muidu aga läheb elu edasi nagu ikka. Me käime sinuga avatud lasteaedades ja mängutubades, aga ka seltskonnas oled sa teisiti käituma hakanud. Enam ei torma sa kohe kõike ja kõiki uudistama ja viimastes laulutundides oled pigem meie süles või kaisus püsinud, mis ei ole üldse sinulik, aga eks me naudime ka neid hetki.
Sa oled Mowglilik poiss, kes ronib üles väga järskudest suurematele lastele mõeldud atraktsioonidest ning su koordinatsioon paraneb päev päevalt. Oleme nüüd mõne korra saanud tunnistada, kuidas sa seisad paarkümmend sekundit, kui sind maha toetada, aga ise sa veel tugedest lahti ei lase. Õnneks, kui sul ka pole tuge, siis sa oskad väga kontrollitult kükitada ega kuku naljalt.
Täna suutsid sa esimest korda rõngaid pulga otsa panna ja ka mitu ampsu suutsid ise kausist lusikaga suhu toimetada, kuigi seal on sul veel pikk tee minna iseenda toitmiseni.
Sa alustasid detsembrikuud plaksutamisega ning oskad nüüd ka lehvitada, kuigi ei praktiseeri seda tihti. Sa oled jätkuvalt suur flirtija ning sulle meeldib peitust mängida.
Mulle tundub, et sa saad jutust aina rohkem aru. Täna näiteks tegid sa käsu peale mulle patsu. Lisaks oskad sa enamasti lambid üles leida ja nende peale osutada. Sa tead, kes on Eros ja Nokia; mida tähendab tule ja vaata ja piim. Samas vahel ei reageeri sa samadele asjadele üldse, aga ju sul on siis midagi muud mõttes.
Sa toimetad pidevalt hästi asjalikult ringi, võtad asju sahtlitest ja vahel paned midagi tagasi ka. Ja sa oskad nõuda nüüd asju ning kui sa midagi ei saa, siis me veel kuuleme sellest. Eriti, kui tegu on minu telefoni või tissiga.
Samas me ei saaks sind vist rohkem armastada ega jumaldada. Sa oled meile kõige kallim. Kõige armsam laps, keda me teame. Ja kui sa rahulolevalt naeratad, siis saad sa kõik oma kapriisid andeks. Juba me olemegi su tuhvlialused.
Armastusega,
Emme
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar