detsember 30, 2019

Kirjad Kahele Triibule 33

Mu pisike,

Tänu sulle on meil olnud väga eriline ja kordumatu aasta. Kui me esialgu viskasime issiga nalja, et kui meie geenid toodavad blonde sinisilmseid beebisid, siis sellest saaks päris hea äri, siis tegelikult ja eriti nüüd - olles sind tundma õppinud - ei vahetaks me sind mitte millegi vastu.

Esialgu ma ei olnud selles kindel, aga sa oled juba mõnda aega kasutanud esimesi sõnu - aitäh ja emme. Esimene on täiesti õiges kontekstis või vähemalt seotud mingi kaubavahetusega. Teine aga on rohkem kui üleüldine kaebus ja nõue millegi suhtes. Sa ütled emmeeeääää, kui sa tahad mind või kui sa tahad, et ma teeksin midagi teisiti, aga ka siis, kui sa tahad, et sinu issi tuleks.

Lisaks tuli sul üllatushammas. Me ei teagi täpselt, millal, aga selgelt jätkad sa Eestis hambumise traditsiooni. Me lihtsalt valmistusime su ülemiste esihammaste lõikumiseks, sest nad nii pungitavad juba igemest ja sa ilastad nii mis kole, kuid paar õhtut tagasi märkasin ma mingeid sakke hoopis su alumisest reast turritamas. Me ei osanud sealt midagi oodatagi.

Sa oled ka aina osavam raamatulehtede keeraja ning paned asju pulga otsa ning pulki aukudesse.

Sulle meeldib kahvliga süüa ja sa pigem näed enne vaeva, et miski saaks kahvli otsa käega pandud ja alles siis paned selle koos kahvliga suhu.

Sa oled järsku nii suur ja tubli ning püüad meid meie tegemistes aidata. Ehk oleksid sa ka enne proovinud, aga meie Rootsi kodus ei olnud sul selleks võimalust eriti? Nimelt sa tuuseldad nüüd pidevalt mähkmetega ringi - viskad neid pesumasinasse või korjad neid ära pesurestilt või hoiuriiulilt. Mitte küll alati vajaduspõhiselt, aga sa püüad. Ka koristustarvetega meeldib sulle asjatada.

Sa said jõuluõhtul lähemalt tuttavaks ühe koeraga ja see oli sinu jaoks esimene kogemus rohkem kui tänaval mõnest mööduda. See konkreetne isend aga oli alguses nii pöörane, et tormas muudkui ringi ja ühel hetkel tuli ja limpsis ka sinu näo üle. Sa ei olnud selleks valmis ning ehmatasid veidi. Edaspidi tõmbus koera lähenedes mõneks ajaks terve su keha krampi, aga hiljem proovisid sa juba talle ka ise pai teha. Kuni teie teekonnad ristusid ja ta sinu kõrval paar korda haukus. Seejärel ilmus su suu õmber taas nutuvõre, aga tegelikult oli ikka põnev ka teda jälgida.

Muidu aga oled sa sama chill beebi nagu ikka. Eranditeks on sinu autotooli kinnitamine ja see, kui ma uneajal su esimese küsimise peale rindu paljaks ei võta ning sinu toidulauaks ei hakka. Aga ausalt. Ma tõesti ei jaksa alati. Ja sina see-eest jaksad iga kell tissitada. Mina olen mõnikord hommikuks hell ja enam ei uinu sa üldse minuga koos ilma tissita.

Päris söögiga said sa vahepeal jälle sõbraks, et siis mõni päev hiljem uut streiki alustada või ongi see me uus elu? Sa tahad seda, mida meie sööme siis, kui meie sööme. Ma arvasin alati, et ma saan olema selline põhimõtteline ema, kes sulle esimestel eluaastatel rämpsu ei tutvusta, aga nüüd oled sa saanud maitsta alla aastasena nii burgerit kui pitsat ning meie eest salaja ka präänikut ja arrakipalli. Sööme siin kõik koos minu põhimõtteid.

Ahjaa... sa oled tõeline eestlane, kellele maitsevad hapukapsas ja verivorst. Ja muidugi must leib!

Ootame huviga, mida järgnevad nädalad, kuud ja aastad sinuga kaasa toovad.

Armastusega,
Emmeäääää

Kommentaare ei ole: