Öeldakse, et heal lapsel on mitu nime. Nii meie omalgi. Kui ma ise arvasin, et hakkan teda Ossuks kutsuma, siis tegelikkuses me ametlikke hüüdnimesid ei kasuta üldse. Kui, siis on ta kallis või musi. Mõnikord ka Pätu. Harva midagi muud. Meie lähedased aga on hakanud teda millegipärast nupsikuks kutsuma. Ma ei tea, kust see tuleb, aga mulle see päris meeldib. Samas kriibib mu kõrva kuidagi väga, kui talle Ollu või Olku öeldakse. Olku on minu jaoks ühe väga kindla inimese hüüdnimi ja teistele see enam ei sobi.
Ma olen siin pikalt möelnud, et rootslaste hellitusnimed on kummalised. Ja nad on ka. Kus veel nunnusid tegelasi magusninadeks või musikurkideks kutsutaks!? Või beebisid vanamemmedeks ja vanapapideks ristitaks ja seda armsaks peetaks. Aga samas, mis me, eestlasedki paremad oleme!?
Mõelge nüüd ise väljenditele nau vigurvänt või võrukael. Mida need üldse tähendavad? Kust need tulevad? Võimatu on neid tõlkida ka.
Ja noh, kõrvitsaks ma oma last ka kutsuda ei tahaks, nagu ameerikamaal populaarne paistab olevat.
Ehk me jääme siis meie viimase aja Eggbelly'de juurde. Vähemalt on inside joke.
Ma olen siin pikalt möelnud, et rootslaste hellitusnimed on kummalised. Ja nad on ka. Kus veel nunnusid tegelasi magusninadeks või musikurkideks kutsutaks!? Või beebisid vanamemmedeks ja vanapapideks ristitaks ja seda armsaks peetaks. Aga samas, mis me, eestlasedki paremad oleme!?
Mõelge nüüd ise väljenditele nau vigurvänt või võrukael. Mida need üldse tähendavad? Kust need tulevad? Võimatu on neid tõlkida ka.
Ja noh, kõrvitsaks ma oma last ka kutsuda ei tahaks, nagu ameerikamaal populaarne paistab olevat.
Ehk me jääme siis meie viimase aja Eggbelly'de juurde. Vähemalt on inside joke.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar