Tere, Triibu!
Eelmisele kirjale järjejutuks, sa saidki potil käimisele pihta!
Ma olin valmis, et see oli üks erandlik päev, aga ei. Kuna sa olid nagunii tõbine, siis saimegi terve nädala kodus potil käimist harjutada. Sina jooksid paljalt ringi ja kui tekkis häda, siis hüüdsid: ruttu potti! Ning läksid ka poti peale. Õnnetusi juhtus terve nädala jooksul nii aga vaid üks.
Viimastel päevadel harjutame ka nii, et sul on pikad püksid jalas, aga nii juhtub õnnetusi päris tihti. Ju see on veel sinu jaoks võõras ning kuna sa pole siiani olnud huvitatud riietumisest, ei oska sa ka kiiruga ise pükse eemaldada. Tagasi aga saad need ise. Pole hullu! Me oleme ikkagi üliuhked su üle ja ma ei suuda siiani mõista, kuidas see nii kergelt on läinud. Mõnikord sa isegi lähed viskad ise pissi ära, loputad poti üle, lased vett peale ning sätid kõik uuesti korda. Ja muidugi iga õnnestumine teenib ära suure jee. Täna tegid sa ka mulle jee :)
Lisaks pissimisele näitasid sa meile eelmisel nädalal, et sa oskad nüüd päriselt rattaga sõita ja kui juba hoog sisse saab, siis väntad nii ruttu, et sinu hästi rase emme ei jõua järelegi sulle.
Kui sa aga kukud või kui mõni mänguasi kukub, siis küsid nii möödaminnes: gick det bra? (Kas läks hästi?) See on nii armas, kuigi ma pole päris kindel, et sa aru saad, mida see tähendab. Sinu suust kõlab see rohkem nagu mingi väljend, mida lihtsalt selles situatsioonis kasutatakse. Samamoodi ütled sa enne millegi viskamist Ej kasta! (Ei viska), aga sinu puhul on see rohkem nagu Siit see tuleb!
Sa oled ka kohutavalt kange viimasel ajal. Nagu korralik kahene. Ainult et sinu emme ei jaksa sinuga kogu aeg kakelda ega taha sind pidevalt keelata. Nagu varateismeline ütled sa iga asja kohta vinguvalt Neje, kuigi sekund hiljem võid juba oma sõnu süüa.
Teisest küljest olen saanud sinult viimasel ajal spontaanseid kallisid ja musisid ning sa püüad lennult knni kõik meie väljendid ja alles siis ma märkan, et ma vist ütlen tihti üht või teist asja. Täna pakkusin ma sulle midagi ja ei-jah vastuse asemel vastasid sa kohe Kindel! Tavaliselt see on minu järgmine dialoogiosa.
Sa tundud mõnikord nii suur ja siis jälle pisike. Ma pean püüdma seda meeles pidada ka siis, kui su väike õde varsti saabub ja sina ka - anna mulle märku, kui ma sinu meelest ebaõiglaselt käituma peaksin!
Armastusega,
Emme
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar