Te ei tea, kui armsad on meie hommikud. Pea alati ärkab Triibu esimesena ning hakkab kohe Kriuksut taga otsima, et siis teha omapoolsed kalli-musi-paid. Ühtlasi tundub, et ma vastan tihti Kriuksule jaatavalt, sest kui ta nüüd häält teeb, ütleb ka Triibu talle vastuseks "Jaa" või näiteks "kullake". Mu emasüda heldib iga kord, kui nad nii nunnult koos jutustavad. Emalõvi minus aga satub segadusse, kui mu südame üks pool teisele liiga proovib teha. Mõlemat juhtub iga päev korduvalt.
Muus osas, ma ei mäleta, kas olen siin jaganud, et meil oli periood, mis nüüd vist on läbi, kus Triibu kukkumise järel iseendale ütles "gick det bra?" (kas kõik läks hästi?). Nüüd aga on hakanud ta isalt küsima Går det bra?" (Kas läheb hästi?). Taas nii armas ja nüüd tundub, et ta ehk saab pihta ka, mida see väljend tähendab.
Hästi armas on ka see, et Triibul on seljataga 11 järjestikust kuiva ööd. Ma ei saaks enam uhkem olla ning ühtlasi tänulik, sest ta ronib pea alati keset ööd meile kaissu ja ma väga hindan enda und.
Kriuksu aga pakub meile hulgaliselt oma relvituks tegevaid hambutuid naeratusi. Huvitav, kas ta tulebki sama naerusuine laps nagu tema suur vend?
Meie voodis on kitsas ja ma ärkan kangete kontidega, aga õnnelikuna. Ma võin olla ka vormist väljas ja uute armidega kaunistatud, aga ilma nendeta ei oleks mul kahte vinget last, kes mulle iga päev midagi õpetaksid elu ja enda iseloomude kohta. Ma küll teoorias teadsin seda, et kõik lapsed on erinevad, aga teine laps aitab aru saada, et ka mõned mu peas tekkinud uskumused imikute olemuse kohta kehtisid tegelikult vaid tema venna kohta. Näiteks kiiresti paranemine. Ei, meie neiu küll kahjuks üleöö oma küünekraapsudest ei parane.
Kui Triibu praegu enamasti meile kallisid ja musisid jagada ei taha, siis olen veidi tänulikki, et tal vist on käsil mingi arenguhüpe, kus ta kardab müra (aga mitte mootorrattaid) ja suvalisi võõraid, sest siis tuleb mu väike suur mees taas mulle jooksuga kaissu või sülle.
Kindlasti on neid armsaid asju veel palju, aga mu väsinud pea ei suuda hetkel rohkem meenutada. Ehk annate andeks...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar