Kirjad Kõhutantsijale 28

Palju õnne, mu kallis!

Täna on sul taas tinyversary. Sa said just 14-kuuseks, aga su isa ei saa üldse aru, miks need kuud mulle olulised on ja miks ma ainult suuri sünnipäevi ei taha tähistada. Mitte, et me teeksime iga kuu uhkeid torte ja pilte - oh ei. Küll aga püüame me jätkuvalt iga päev teist vähemalt ühe hea pildi teha, mis on ka põhjuseks, miks mu telefoni mälumaht kogu aeg otsa saab.

Sa sarnaned aina enam inimesele. Sa saad aru rohkemast, märkad peaaegu kõike, väljendad enda tujusid ja soove, raputad pead, kui tead, et ma millegi kohta ei ütleksin; teed ulakusi koos suure vennaga ja kilkad rõõmust teda nähes. Sa lehvitad nüüd tihti inimestele ja tahad ka kõike proovida. Kui ei saa, siis riidled meiega. Samas teise lapsena saad sa ikka palju rohkem ja varem.

Sa ütled jätkuvalt vaid aitäh ja midagi mamma-laadset, aga see võib mida iganes tähistada. Sa ei kõnni veel iseseisvalt, aga jaanipäeva paiku lasid lõpuks ühest käest lahti, mis tähendab, et su tasakaal on juba päris hea. Sa armastad jalutada, hoides meie mõlemast käest kinni ja alles viimastel nädalatel oled hakanud rohkem ka mööbli najal liikuma.

Sa armastad ise lusikaga söömist ja liu laskmist. Issi ostsis teile nüüd lausa oma liumäe, mis pool meie elutuba ära täidab, aga samas pole ma veel sellele otsa jooksnud, mis ütleb veidi meie kodu ruumikuse kohta.

Te olete juuni algusest issiga kodus olnud ja mina teen tööd, aga kui ma kodust töötan, mis on enamik päevi, ei saa ma ikka enne üheksat alustada, sest sa teed selgeks, et sa tahad minuga aega veeta viimase võimaliku hetkeni. Samas on selle muutusega kohanemine läinud ilma suuremate raskusteta. Sa muidugi oled veidi kurb, kui su juurest ära lähen, aga tegelikult on teil issiga tore ja kuna on suvi, siis on Triibu ka tihti koos teiega. Te mängite ja magate kaisus ja teete igasugu muid tegevusi. Nii tore, et te ka lähedasemaks saate.

Nii juuni kui ka juuli esimest päeva tähistasid sa uue hambaga ja kohe-kohe lõikub ka kaheksas hammas. Täna sa oma suud katsuda ei lubanud, aga see on nii lähedal, et ma ei saanudki katsumata aru, kas juba väljas.

Viimase nädal aega oleme me harjutanud ka öösel lihtsalt magamist - ilma tissita. Sina, kelle puhul enne naersin, et sa sööd öösiti kaks korda - kumbki kord neli tundi - oled sellega üle igasuguste ootuste hästi leppinud. Kohe esimesest ööst. Siis sa küll nutsid algul poolteist tundi jutti, kui mina end venna kaisus peitsin ja issi sinuga oli, aga kõik muud ööd on olnud üsna nutuvabad ja ma olen saanud isegi oma voodis magada, kuigi oleme ausad - ma naudin ka üle aastate öö läbi magamist ja su vennaga kaisutamist. Ta on pidanud ju terve sinu elu issiga koos magama minema. Täna aga oli esimene kord, kui sa mu voodisse maha jätsid ja hoopis issi ja venna juurde läksid ning issiga uinusid. Päevaunedega pole sul probleemi viimane kuu või nii, aga ööd on muu asi. Issi küll väidab, et üks kord päris pisikesena õnnestus teil ka ilma minuta. Issi juba nädalaid utsitab mind õhtul välja minema, et ta saaks proovida teid kahte üksi magama panna.

Mu pisike suur inimene! Ma armastan sind nii-nii palju ja ühtaegu naudin su kasvamist kui ka soovin, et see aeg nii ruttu ei mööduks.

Kalli-kalli!

Emme

Preilist prouaks 8

On täiesti uskumatu, kuidas aeg lendab - eriti, mida lähemale pulmapäev jõuab. Juba kuu aja pärast olemegi abielus. Ma saan juba tükk aega küsimusi, et kas olen väga põnevil ja kas elan nüüd ainult pulmadele, aga tegelikkuses on fookuses pigem argisemad asjad olnud. Nüüd aga tunnen, et olen taas pulmalainel ja sellele aitas kaasa, et ma võitsin ühe pulmakorralduse online kursuse. Mina, kes ma kunagi midagi ei võida. See sama mina, kes ka kunagi ei võta osa loosidest, aga seekord tundus teema põnev ja ma ei pidanud midagi vastumeelselt like'ima ja jagama. Vastasin vaid ühele lihtsale küsimusele, millele vist ilma auhinnalootusetagi oleksin vastanud.

Meie pulmakorraldaja on meid rahustanud, et meil pole mingit põhjust stressamiseks, sest me saime oma meeskonna ammu-ammu kokku. Ma lootsin ise ka, et professionaalse korraldaja palkamine aitab hoida stressitaset madalal, sest tema ju teab, mida vaja ja kust leida ning võtab suure osa koormast enda kanda. Ometi tundub, et ikka ma pean kõike ise otsima ja stressan ka. Tal ei ole kiiret kuhugi, aga minu meelest nüüd juba peaks küll liigutama ka viimaste asjadega või vähemalt kindla plaani tegema, mida millal, et liiga hilja peale ei jääks. Ehk on see minu süü ja mu ootused kõrged, ehk isegi ebarealistlikud, aga ma ootasin sellest teenusest palju enamat reklaamjutu põhjal. Võib-olla veel viimate nädalatega selgub, et tõesti on palju abi ja teiste töö detailid ei paista ju tavaliselt välja, aga ma ei tea enam...

Vahepeal on meie mõlema riided oodatust kiiremini valmis saanud ja siis minu kolme nädalaga kohale tulnud kleit ühte niidiparandust kaks kuud oodanud, nii et sellega sain ka veidi asjatult stressata. Nüüd aga on riided ja palju muud juba Eesti kodus ootel, et enne pulmi minnes mahuksime ikka ise ka autosse.

Leidsime meile hästi armsa külalisteraamatu ja tegija. Enne ikka uurisin ja puurisin palju ning kaevasin Etsyt läbi, aga ühel hetkel klikkis ka, et just see ongi see, mis meile sobib. Alguses tahtsin eeltäidetud küsimustega, aga sellist varianti meie tegija ei pakkunud ja võtsime siis tühja. Mulle meeldiks, kui kõik sinna midagi meile mälestuseks kirjutaksid ja loodan, et sellest saab midagi, mida ka aastate möödudes härdumusega sirvime. 

Leidsin ka ideaalsed pisikingitused külalistele tänutäheks ja mälestuseks, aga sellest ma veel ei kirjuta lähemalt. Las jääda üllatuseks.

Hiljuti leidsin ka lahenduse, mis sobis kokku mu algse ideega lauaplaani loomiseks. Nii tore, kuidas asjad saavad järjest paika ja meie nägu.

Leitud on ka kleit, millest olen rääkinud, tagavara kleit ja veel kolmaski variant. Ka kingapaare on igaks juhuks kolm, sest minuga juhtub ja ma tahan ootamatusteks valmistuda. Muidugi kõik ei ole udupeened ega roppkallid. Hinna poolest tulid nii Lemmiku ülikond kui minu kleit üsna sarnased. Sel nädalal ostsin veel väikese käekoti, mis loodetavasti jõuab õigeks ajaks kohale ka, sest ma küll ei taha kogu aeg mingit kotti kaasas vedada, aga veel vähem tahan, et mu taskurätikud ja telefon lihtsalt lauanurgal vedeleksid või kuskil ähmis olles ära kaoksid. Ja muidugi, mulle tuleb loor.

Ma tahan väga, et meie pulm tuleks meielik - ilus ja omanäoline, aga samas ka pragmaatiline. Just seetõttu ei oota me lilli. Kui keegi väga tahab ikka tuua, siis palun ei midagi okkalist. Tooge siis nt valgeid kallasid juurde. Ma lihtsalt kardan, et meil ei ole aega ega oskusi neid kõiki imelisi lilli ilusasti hoida pärast. Varsti oleks meil vannitäis lillelaipu ilu asemel.

Kingituste osas olen ma ka siiani otsustusvõimetu. Kui te veel ei teadnud, siis ma ei ole veel kingitustest välja kasvanud. Mulle meeldib neid teha ja saada, aga siis peaks olema tegu millegagi, mis tõesti rõõmustab. Ma ei mõtle mingit Guggi-muccit, vaid seda, et meile ei ole vaja teha suvalisi kingitusi, sest tundub, et peaks. Lemmik ei taha midagi. Kodu on meil põhimõtteliselt valmis. Raha me teenime ise ja peo kinnimaksmist ei oota. Kõik on kutsutud, sest me lihtsalt tahame neid/teid sinna endaga tähistama. Mina olen sentimentaalne ja mulle meeldiks midagi väikest aga kvaliteetset, mis jääks aastakümneteks meenutama meie erilist päeva. Samuti võib meile kinkida ühiseid elamusi koos külalistega. Viige meid kontserdile või õhtusöögile. Läheme proovime koos midagi uut või nostalgitseme vana üle.

Nüüd tuleb veel üle vaadata uuesti söögid ja valida välja joogid, teha viimasel hetkel lauaplaanid ja nimesildid, valida taustamuusika jms. Iluprotseduurideta ka ei saa. Kindlasti on veel palju teha, aga ma loodan, et ilm on ilus, kõik on terved ja tuleb tore päev ning muidugi ülejäänud elu abikaasadena.