On täiesti uskumatu, kuidas aeg lendab - eriti, mida lähemale pulmapäev jõuab. Juba kuu aja pärast olemegi abielus. Ma saan juba tükk aega küsimusi, et kas olen väga põnevil ja kas elan nüüd ainult pulmadele, aga tegelikkuses on fookuses pigem argisemad asjad olnud. Nüüd aga tunnen, et olen taas pulmalainel ja sellele aitas kaasa, et ma võitsin ühe pulmakorralduse online kursuse. Mina, kes ma kunagi midagi ei võida. See sama mina, kes ka kunagi ei võta osa loosidest, aga seekord tundus teema põnev ja ma ei pidanud midagi vastumeelselt like'ima ja jagama. Vastasin vaid ühele lihtsale küsimusele, millele vist ilma auhinnalootusetagi oleksin vastanud.
Meie pulmakorraldaja on meid rahustanud, et meil pole mingit põhjust stressamiseks, sest me saime oma meeskonna ammu-ammu kokku. Ma lootsin ise ka, et professionaalse korraldaja palkamine aitab hoida stressitaset madalal, sest tema ju teab, mida vaja ja kust leida ning võtab suure osa koormast enda kanda. Ometi tundub, et ikka ma pean kõike ise otsima ja stressan ka. Tal ei ole kiiret kuhugi, aga minu meelest nüüd juba peaks küll liigutama ka viimaste asjadega või vähemalt kindla plaani tegema, mida millal, et liiga hilja peale ei jääks. Ehk on see minu süü ja mu ootused kõrged, ehk isegi ebarealistlikud, aga ma ootasin sellest teenusest palju enamat reklaamjutu põhjal. Võib-olla veel viimate nädalatega selgub, et tõesti on palju abi ja teiste töö detailid ei paista ju tavaliselt välja, aga ma ei tea enam...
Vahepeal on meie mõlema riided oodatust kiiremini valmis saanud ja siis minu kolme nädalaga kohale tulnud kleit ühte niidiparandust kaks kuud oodanud, nii et sellega sain ka veidi asjatult stressata. Nüüd aga on riided ja palju muud juba Eesti kodus ootel, et enne pulmi minnes mahuksime ikka ise ka autosse.
Leidsime meile hästi armsa külalisteraamatu ja tegija. Enne ikka uurisin ja puurisin palju ning kaevasin Etsyt läbi, aga ühel hetkel klikkis ka, et just see ongi see, mis meile sobib. Alguses tahtsin eeltäidetud küsimustega, aga sellist varianti meie tegija ei pakkunud ja võtsime siis tühja. Mulle meeldiks, kui kõik sinna midagi meile mälestuseks kirjutaksid ja loodan, et sellest saab midagi, mida ka aastate möödudes härdumusega sirvime.
Leidsin ka ideaalsed pisikingitused külalistele tänutäheks ja mälestuseks, aga sellest ma veel ei kirjuta lähemalt. Las jääda üllatuseks.
Hiljuti leidsin ka lahenduse, mis sobis kokku mu algse ideega lauaplaani loomiseks. Nii tore, kuidas asjad saavad järjest paika ja meie nägu.
Leitud on ka kleit, millest olen rääkinud, tagavara kleit ja veel kolmaski variant. Ka kingapaare on igaks juhuks kolm, sest minuga juhtub ja ma tahan ootamatusteks valmistuda. Muidugi kõik ei ole udupeened ega roppkallid. Hinna poolest tulid nii Lemmiku ülikond kui minu kleit üsna sarnased. Sel nädalal ostsin veel väikese käekoti, mis loodetavasti jõuab õigeks ajaks kohale ka, sest ma küll ei taha kogu aeg mingit kotti kaasas vedada, aga veel vähem tahan, et mu taskurätikud ja telefon lihtsalt lauanurgal vedeleksid või kuskil ähmis olles ära kaoksid. Ja muidugi, mulle tuleb loor.
Ma tahan väga, et meie pulm tuleks meielik - ilus ja omanäoline, aga samas ka pragmaatiline. Just seetõttu ei oota me lilli. Kui keegi väga tahab ikka tuua, siis palun ei midagi okkalist. Tooge siis nt valgeid kallasid juurde. Ma lihtsalt kardan, et meil ei ole aega ega oskusi neid kõiki imelisi lilli ilusasti hoida pärast. Varsti oleks meil vannitäis lillelaipu ilu asemel.
Kingituste osas olen ma ka siiani otsustusvõimetu. Kui te veel ei teadnud, siis ma ei ole veel kingitustest välja kasvanud. Mulle meeldib neid teha ja saada, aga siis peaks olema tegu millegagi, mis tõesti rõõmustab. Ma ei mõtle mingit Guggi-muccit, vaid seda, et meile ei ole vaja teha suvalisi kingitusi, sest tundub, et peaks. Lemmik ei taha midagi. Kodu on meil põhimõtteliselt valmis. Raha me teenime ise ja peo kinnimaksmist ei oota. Kõik on kutsutud, sest me lihtsalt tahame neid/teid sinna endaga tähistama. Mina olen sentimentaalne ja mulle meeldiks midagi väikest aga kvaliteetset, mis jääks aastakümneteks meenutama meie erilist päeva. Samuti võib meile kinkida ühiseid elamusi koos külalistega. Viige meid kontserdile või õhtusöögile. Läheme proovime koos midagi uut või nostalgitseme vana üle.
Nüüd tuleb veel üle vaadata uuesti söögid ja valida välja joogid, teha viimasel hetkel lauaplaanid ja nimesildid, valida taustamuusika jms. Iluprotseduurideta ka ei saa. Kindlasti on veel palju teha, aga ma loodan, et ilm on ilus, kõik on terved ja tuleb tore päev ning muidugi ülejäänud elu abikaasadena.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar