Mu kallis,
Juba ammu ei tantsi sa kõhus. Küll aga armastad sa tantsimist praegugi ja sel kuul said sa üheaastaseks. Mul on vist siiani kerge trauma sellest, kuidas mu töökoht kaaperdas su suure venna esimese sünnipäeva, nii et sinu sünnipäeva puhul andsin ma endast parima, et sina olekid fookuses. Me ei kuhjanud sind kingitustega üle, aga juba enne jõule ostsin sulle kaks pärlit Pandora sortimendist, mis sümboliseerivad muusikat, sest ma tahan, et su elus oleks alati muusika ilu ja teine on Tuhkatriinu kõrvitsast tõld, sest ma loodan, et sa ei kaota kunagi usku imedesse või siis realistlikumalt väljendudes, lootust ja positiivsust. Lisaks said sa omale esimese nuku, kuigi hetkel pole sul sellest sooja ega külma.
Õigel päeval me jalutasime sinuga pikalt, shoppasime veidi ja sõime pannkoogi-kohupiima-maasika torti, mille sulle tegin. Sulle jäi sellest enamus ja see oli igati beebisõbralik, aga üldse mitte ilus.
Sul oli ka kolm pidu - üks rootsi perega, teine rootsi sõpradega ja kolmas Eesti lähedastega. Viimasel said sa ka imeilusa ja hästi maitsva mesilastega tordi. Küünlaid puhuda ja kinke avada aitas Triibu mõistagi.
Milline sina ise aga praeguseks oled? Sul on kõige armsamad naeratused ja kui sa eriti rõõmus oled, tekivad su kulmude vahele lausa horisontaalsed kortsukesed. Samas sinu juba ammusest ajast torutav mossis suu on ka jätkuvalt teema. Sa oled muutunud julgemaks ja lähed nüüd ise uusi kohti avastama ning armastad meie käest kõvasti kinni hoides kõndimist harjutada. Samas ei tohi ma sinust enamus päevi mõnda meetritki eemale liikuda, sest sellele järgneb hiljemalt kolme sekundi pärast lohutamatu nutt. Ära saa valesti aru! Ma ei tahagi ju tegelikult sinust eemal olla, aga vahel tuleb mul siiski mõnda asja kahe käega teha ja noh, pissida on ka parem omaette.
Su lemmikmänguasjad on minu telefon ja autod ning ka muid mänguasju lükkad sa mööda põrandat nagu autosid edasi.
Sa lähed alati rõõmsalt elevile, kui oma venda näed ja teil on koos enamasti väga lõbus, aga igasse päeva mahub ka veidi omavahelist nagistamist.
Ma armastan, kuidas sa vahel häbelikult toetad oma pea mu õlale ja kuidas me uinume enamasti üksteise kaisus. Ma hea meelega aitan ka sul kõndimist harjutada ning püüan välja kannatada need korrad, kui sa oma hambaid mu peal testid. Viimase kuuga on neid lisandunud kaks - viimane neist täpselt sinu sünnipäeval ehk siis sul on viis hammast, sa oled 75cm pikk ja veidi alla 9,5kg. Viimase kallal me teeme tööd, sest meie üllatuseks ei olnud sa kahe kuuga üldse juurde võtnud. Samas ei ole sa mingi kilu ka. Täiesti normaalne beebi. Sa lihtsalt ei söö eriti palju ning eelistad meie toitu ning riidled, kui me ei taha sulle midagi anda. Teise lapsena oled sa ka paljusid asju varem saanud ning hiljuti avastasid jäätise võlud.
Sa ärkad õhtuti pea iga tund ja öösiti kindlasti ka korduvalt, aga täpsemalt ma selle kohta ei tea, sest enamasti aitan ma sul lihtsalt tissi leida ja magame edasi. Vahel aga mürate te koos vennaga nii armalt, et on raske isegi pahane olla, et te üldse magada ei taha. Ka päevasel ajal teed sa vahel vaid pooletunnise uinaku ja ongi kõik. Enamasti siiski aga kaks uinakut. Kui veab, siis ka tunni või kaks. Kolme pea mitte kunagi. Aga ega emmel polegi ju oma aega vaja :)
Eile said sa esimest korda kingad jalga ja kui esialgu püüdsid neid ära raputada, siis väga kiirelt asusid hoopis uhkelt nendega kõndimist testima. Oled sa ju juba ammu venna kingi mööda elamist ringi vedanud just nagu vihjet meile, et sina ju tahad ka oma kingi.
Täna on ühtlasi minu viimane vanemapuhkuse päev ja kuigi ma üldse ei tahaks veel tööle naaseda, siis su issi on isegi kaua oodanud, et ise sinuga koos rohkem aega veeta.
Armastame sind tohutult ja oleme iga päev tänulikud, et sa meie perega ühinesid. Kuidas küll aga aeg nõnda kiiresti läheb!?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar