Irooniat siit ja sealt

Viimasel ajal on saanud ni mitu korda suunurki veidi üles venitada, sest olukord on olnud selline, et ise ka ei tea, kas nutta või naerda või mida üldse mõelda.

Võtame näiteks möödunud kolmapäeva, kui pidin minema koos paar isõbraga üle pika aja verd annetama. Kõik oli planeeritud, pidin veel lubama mõlemale sõbrale, et pööran neile võrdselt tähelepanu ega lase neil ka omavahel raksu minna, sest nad ei ole teineteisest kuigi suures vaimustuses, aga mõlemad olid huvitatud minuga kaasa tulemisest. Ja siis vahetult enne uksest välja astumist otsustas minu keha, et ikkagi ei ole hea aeg kellelegi teisele vere andmiseks. Võite ise arvata, millest seda järeldan. Aga enam ei olnud midagi teha. Ma ei saanud neid telefoni teel kätte ka ja pealegi olin lubanud, et ei paku neile võimalust tülli minna, vaid summutan selle juba eos. Niisiis tuligi mul kaasa minna, mind torgiti sõrme ja alles siis öeldi, et sorry... praegu siiski ei saa. Ja nüüd pean ma hakkama veel lisaks siiani väikse valutunde kannatamisele oma ankeedile kirjutama, et JAH, mind on varem tagasi saadetud.

Aga ka minu elukaaslasel ei olnud vähem irooniline päev. Kats käis Sweeney Todd'i vaatamas koos saalitäie kõne- või kuulmispuudega inimestega, kes siis viiplesid. Ja mina ei saa siiani aru, kas too seltskond ei mõelnud üldse filmi valides või lihtsalt suduavadki olla nii eneseiroonilised, et lähevad kõik koos muusikali vaatama? Viimasel juhul minu respect neile.

Eile sai ka natuke iroonitseda. Kõik me teame, et sportlik inimene eelistab jalakäimist autole ja liikuvat tööd istuvale. Ja mida mina siis nägin? Keset Tartu Kaubamaja seisis auto kirjaga: Sportlik elu5. Nagu wtf? Mismõttes see sportlik on? Kas kiiresti liikuv auto teeb inimese eluviisilit kuidagi sportlikumaks? No nii lolli juttu ei anna ajada ju.

Iroonia on ju veel ka see, kui mul on terve nädalavahetus Tallinna-keskselt planeeritud ja alles peale kahepooletunnist sõitu Tartust siia selgub, et absoluutselt kõik plaanid on eripõhjustel tühistatud. Ei noh, fine. Kui mu sõbrad kunagi üles ärkavad ja telefonid sisse panevad, siis äkki isegi saab nädalavahetusest asja ja äkki siiski tuleb mul mõni geniaalne idee ja lisaks hulk energiat, mida rakendada järgmisesse lehte loo kirjutamiseks.

Aga üldiselt on kõik hästi ja liigub sinna suunda, kuhu mina tahan.