Mina õppisin vähemalt ühe. Ja see oli väga naljakas. Sandra koopiamasina kasutusjuhendi peale oli kirjutatud kiirstardi õpetus. Nagu tõsiselt:D Algne nimi olli muidugi Quick Start Guide, aga keegi oli võtnud vaevaks selle ka kohe otse eesti keelde tõlkida. Hirnu herneks. Ja sanra naeris veel minu "muremeelsete" üle. See ON sõna! Ausalt:D
Jauraks nüüd ka veidi.
Täna sain jälle end seaks vihastada. Meil oli jälle SEE tund. See tund, mis üksinda on alati hullem, kui mu ülejäänud nädala kõik tunnid kokku. See tund, kus mul on pidevalt tunne, et see inimene ei saa ju ometi õppejõud olla, sest õppejõult eeldaks teatud teadmisi ja ka loogilist mõtlemist. Ma ei maini meelega tunni ega õppejõu nime, sest a)ma ei taha solvamise eest kohtuasja kaela saada ja see oleks ebaeetiline, b)ma ei taha olla vastutav selle eest, kui keegi esmaskursuslastest juhtub seda teksti lugema ja otsustab seejärel kooli pooleli jätta. Aga tegelikult ka... selle õpsiga tuleb selline isu kergelt kätte ja ma ei ole mingi luusertüüp, kes kooli pooleli jätaks. Saate aru v? See tund on nii igav ja samas nii arusaamatu, et isegi kursuse assistendid lappavad terve aja Postimees Online'i. Ja see aeg venib alati pikemaks kui ette nähtud. Kas keegi oskab öelda, kas õppejõud üldse tohib inimesi üle aja ja pausita kinni hoida? Ta ei mõtle üldse sellele, et osal meist on ka peale seda tundi teised tunnid. Ja seekord seisnes meie paus selles, et meile öeldi, et me võime püsti tõusta küll ja siis kolmekaupa kontrolltööd teha. Saate aru jah? Jabur. Ja siis kõik need, kes lahkusid siis, kui tunni ametlik ajalimiit täis sai, jäävad ka tunnipunktidest ilma, sest see õppejõud leidis, et järelikult ei ole nad loengus olnud, kui nad ei olnud kohal viimasl kahel minutil, kui nimedeleht ringi käima saadeti. Mul on alati metsik masendus ja okseisu enne, pärast ja selle tunni ajal. Masendust suurendab seegi, et kunagi ei tea, kaua see piin kestab. Tõesti, see tund on nagu USAs detention, kus hoitakse inimesi kinni, ilma et neil oleks midagi kasulikku teha. Karistustund. Korra ka üks assistent tunnistas, et tema meelest peakski inimestel vahel igav olema ja nad peaksid selelga harjuma. Huvitav, kas nemad harjutavadki meid sellega? Kas selle tunni tegelik mõte ongi meile näidata, et elu ei ole vaid meelakkumine, sest aine nimel ja sisul on üsna vähe ühist.
Okey. Pean ikka näiteid ka tooma.
Nt meil pidi täna kontrolltöö olema ühe õpiku peale, mida tegelikult ka kuskilt ei saa ja me ütlesime talle seda. Tema aga vastas, et me ei tohi lasta end sellest teemast hetkel segada ja läks lasi raamatukoguhoidjal välja otsida nimekiri, kust seda saad oleks. Raamatukogutädi otsiski ja tuli kinnitama meie juttu, et selles linnas seda lihtsalt ei ole, mille peale õppejõud tegi meile ikka kontrolltöö. Saate aru v??? Tunni algul rääkis ta veel meie üllatuseks, et me peaksime kindlasti katsuma selle läbi lugeda (millalgi lähitulevikus vist) ja siis tegi ikka töö.
Ja siis rääkisime ühest tulevast kodutööst, mille puhul keegi küsis, kas seda peab üksi tegema. Ta sai vastuseks "absoluutselt" ja kui ta küsis lisaks, kas kahekesi ei või, ütles õpetaja, et tema poolest võime seda ka kahekesi teha. Terve klass naeris jälle. Siuke halenaljakas olukord on seal kogu aeg. No tõesti. Olen mina siis see loll, kes aru ei saa või? Urr! Rohkem ei urise, muidu keeran end nii üles, et ei saagi magama minna.
Homme pidutsema! Jee!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar