juuni 07, 2009

Hakkan kurjaks naiseks!

Esiteks, mul on seljataga tõeliselt imeline öö ja pool päeva. Õhtul käisime kallimaga tema sõbra pool, kus põrkasin kokku kunagise klassivennaga - väike Eesti. Edasi liikusime keset ööd ja Silmarõõmu koju, aga tema ei teadnud, et ma panin äratuse kella kolmeks öösel, sest ma tahtsin üks kord elus päikseloojangu asemel päiksetõusu vaatama minna ja soovitatavalt Suurupisse. Mida me ka tegime. Tema sai kõigest teada jälle alles viimasel minutil. Mull nii meeldib teda kiusata selliste toredate üllatustega, aga eks ühel hetkel maksab ta kätte ja hoiab mind teadmatuses. Esialgu plaanib ta juba minu sünnipäeva koos alternatiividega vastavalt sellele, kus ma tol hetkel olen. Rohkem ma ei tea. Üritan end mitte teadmatusele mõtlemisega hulluks ajada:D Kahjuks päikest me ei näinud. Nii pilves oli. Meil on vaja ilmataadiga tõsisem jutuajamine maha pidada sel teemal, kuidas ta mu plaane rikub. Aga muidu oli väga tore keset ööd field trip ette võtta ja siis läbi Maci drive-ini peatuse koju välja magama minna ja siis sellega aktiivselt tegeleda hilise pärastlõunani. Siis shokolaadijäätist hommikuks süüa ja suunduda minu koju päris toidu suunas.

Aga ausalt... nüüd jõuan päris teemani. Mäletate, ma kunagi vingusin, et tal on ainult üks aga suur viga? Noh... nüüd julgen välja öelda. Ütlesin talle ka näkku. Pidasin talle terve loengu teemal, kuidas ta (ja teised mehed nende peres) kohtlevad tema ema. Mulle üldse ei meeldi see. Jah, ma pole ka musterlaps. Aga täna oli mul tõesti piinlik Silmarõõmu käitumise pärast. Tema ema helistas. Ta tuleb homme varem Tallinnasse ja pakkus välja, et peseb siis Silmarõõmu juures aknad ära. Mees muidugi rõõmus eks. Proovis veel oma õnne, et äkki ema organiseerib end ühistranspordiga ise kohale ka. Selle katse tühistasin ma ära juba enne tuleku põhjust teadmatagi, aga pärast oli nii hea meel. Millest ma aru ei saa, on see, et kuidas üks täiskasvanud mees laseb oma emal tulla enda koju koristama ja kuidas ta saab arvata, et ema tahab seda teha? Never ever ju. No-one. Koos elades on veidi teine lugu. Koristab see, kellel taluvusepiir enne vastu tuleb. Aga sellini visiitkoristus? Not on my watch. Anyway... sain Silmarõõmu mõtlema ja võimalik, et ka minu vaatenurgast aru saama ning tegin nii, et homsest üritusest saaksid meie kolme ühised talgud, sest kui tal ei ole häbi, siis nii on minul vähemalt minimaalselt häbi. naljakas, et jõudsngi punkti, kus pean meest ümber kasvatama hakkama. Vähemalt saab ta väga hästi aru, et mina ei ole tema ema ja mina ei hakka kunagi laskma endale nii pähe istuda. Ka siis, kui peaksin samamoodi olema ainus naine meesteenamusega peres.

Kommentaare ei ole: