Mäletate, ma vingusin neljapäeval, et nüüd on kõik? Et ma ei jaksa enam Tema mänge kaasa mängida. No aga reedel ta helistas mulle lambist, et mis oleks, kui ta kohe Eestisse tuleks? Kusjuures ta vist ei teadnud, et ma juba nii piiri peal olin. Ja ta tuligi Eestisse ja minu vastupanu jälle murtud. Enam-vähem. vastik suutsin õnneks ikka olla veidi:D Aga teda jälle näha ja vähem kui üheksakuuse pausi järel, mis sest, et üleni lõhkisena, oli ikkagi väga tore.
Aga muidu oli ka tore nädalavahetus. Nägin jälle Svead ja Hartit ja teisi ja sain Kadrinas puhata ja päevitada ja ujuda - muidugi poistest kauem, sest ma olen ju kangem:P Ja Silmarõõmuga keset ööd nii lolli juttu ajada, et mõlemad olime naerukrampides. Need on mõnusad nädalavahetused. Ja ma isegi ei vingu väga, et ära kõrbenud olen, sest mul on selline mees, kes viitsid terve õhtu mind aaloega määrida ja valutavaid lihaseid masseerida ja minuga koos teistest maha jääda, sest ma tegin Sandrat ja väänasin esimest korda elus korralikult jala välja matkamise esimeses faasis. Oli jah kuradi valus korraks. Aga mul läks vist õnnelikumalt, sest ma saan käia. Lihtsalt veidi valus ja paistes on, aga isegi mitte oluliselt värvilisem.
Ja nüüd tuleb lihtsalt veel kõige õudsem osa üle elada ja baka ära kaitsta. Siis saab end lõdvaks lasta ja jälle hindusid piinama hakata põhjalikult. No ei ole ok see venitamine. Aga ma niiiiiii kardan seda kaitsmist. Mu kaitsekõne on hetkel kümne asemel kakskümmend minutit ja mu töö ei meeldi enam mu retsensendile, kes sellega enna väga rahul oli. Aga tundub, et kõigile korraga polegi võimalik meeldida. Ma olen lihtsalt kurb, et tema tundub olevat ainus, kes sellest tööst hoolib ja on nüüd kurb selle viimases vaatuses pealesunnitud lihunikutöö pärast. Ja mul on kurb, et nad ei tulnud ise eelkaitsmisele kõik kohale, sest siis nad ei süüdistaks pealesunnitud muudatustes mind ning vast keegi oleks mind kaitsnud ka. Aga tema pakkus, et ma võiksin C saada. Kui ma mõne vastuväite tõrjuda suudan ja kui lisada võrrandisse see kuri tädi, keda ma eriti kardan, siis äkki tulebki C kokku. See on ka miinimum, millega ma lepiks nii oma töömahu seisukohast kui ka keskmise hinde hoidmise seisukohast.
Aga muidu oli ka tore nädalavahetus. Nägin jälle Svead ja Hartit ja teisi ja sain Kadrinas puhata ja päevitada ja ujuda - muidugi poistest kauem, sest ma olen ju kangem:P Ja Silmarõõmuga keset ööd nii lolli juttu ajada, et mõlemad olime naerukrampides. Need on mõnusad nädalavahetused. Ja ma isegi ei vingu väga, et ära kõrbenud olen, sest mul on selline mees, kes viitsid terve õhtu mind aaloega määrida ja valutavaid lihaseid masseerida ja minuga koos teistest maha jääda, sest ma tegin Sandrat ja väänasin esimest korda elus korralikult jala välja matkamise esimeses faasis. Oli jah kuradi valus korraks. Aga mul läks vist õnnelikumalt, sest ma saan käia. Lihtsalt veidi valus ja paistes on, aga isegi mitte oluliselt värvilisem.
Ja nüüd tuleb lihtsalt veel kõige õudsem osa üle elada ja baka ära kaitsta. Siis saab end lõdvaks lasta ja jälle hindusid piinama hakata põhjalikult. No ei ole ok see venitamine. Aga ma niiiiiii kardan seda kaitsmist. Mu kaitsekõne on hetkel kümne asemel kakskümmend minutit ja mu töö ei meeldi enam mu retsensendile, kes sellega enna väga rahul oli. Aga tundub, et kõigile korraga polegi võimalik meeldida. Ma olen lihtsalt kurb, et tema tundub olevat ainus, kes sellest tööst hoolib ja on nüüd kurb selle viimases vaatuses pealesunnitud lihunikutöö pärast. Ja mul on kurb, et nad ei tulnud ise eelkaitsmisele kõik kohale, sest siis nad ei süüdistaks pealesunnitud muudatustes mind ning vast keegi oleks mind kaitsnud ka. Aga tema pakkus, et ma võiksin C saada. Kui ma mõne vastuväite tõrjuda suudan ja kui lisada võrrandisse see kuri tädi, keda ma eriti kardan, siis äkki tulebki C kokku. See on ka miinimum, millega ma lepiks nii oma töömahu seisukohast kui ka keskmise hinde hoidmise seisukohast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar