veebruar 28, 2012

Another first

Täna helistas mu tädi mulle ja seda juhtub muidu ehk vaid mu sünnipäeval. Ärge saage valesti aru, ta on mulle väga kallis ja mina talle, aga me suhtleme pigem siis, kui oleme ühes ruumis. Muul ajal tervitame üksteist ema kaudu.

Täna aga sain tema peale esimest korda elus nii vihaseks, et korduvalt võitlesin endaga, et mis oleks kui viskaksin ikka toru ära. Ta ei jätnud mind rahule põiepõletiku teemal ja ma olen kindel, et tean praegugi, mida teen ning tegema peaksin. Seega palusin tal korduvalt teemat vahetada. Ta ignoreeris mu palvet kahel korral. Kolmanda järel küsis ta India pilte näha ja lõpetasime kõne.

Oi, kuidas ma urisesin veel tagant järelegi. Valjuhäälselt. Emaga juhtub meil selliseid asju, aga temaga oli see esmaskordne.

Kommentaare ei ole: