Sel kuul kogesin ka midagi üsna sürreaalset. Nimelt läksime vanade ja ute sõpradega välja. Oli kohe selline tuju ja siis avastasin ühe kunagise lemmikklubi kavast vahupeo. Nüüd on seal muidugi selle mitmes õigusjärglane, kuid olin siiski elevil. Aastaid pole ju enam sellisele üritusele jõudnud, kuid ees ootas kajavate seintega tühi ruum. Julgelt pool kohale tulnud naispopulatsioonist mahtus vetsu peegli ette.
Ka muusika oli midagi hoopis muud, kui oli lubatud ja nii me siis varsti lahkusimegi, jõudmata vahtu ära oodata. Edasi tuli aga megakihvt õhtu. Suundusime vanalinna pubidesse ja lihtsalt tantsisime, tantsisime, tantsisime. Tibake tequilat aitas kindlasti ka kaasa hea tuju hoidmisele.
Mingil hetkel aga läksin mina tualetti otsima ja naastes avastasin, et mu sõbrannadega oli liitunud üks välismaine noormees. Varsti selgus, et ta on Hollandist ja paariks nädalaks siin puhkamas. Kuna ta aga oli täiesti sümpaatne - totaalne hiphop outfit välja arvatud - aga käitus viisakalt ega käperdanud ega midagi ja niisiis lasime tal koos endaga baarist baari käia.
Ühel hetkel, palju-palju tunde hiljem palus ta mul koos endaga korraks õue juttu rääkima minna. Mul ei olnud põhjust keelduda. Uksel veel oli väike dilemma jookide kaasavõtmisega, aga mul oli savi ja jalutasin ees välja. Ja siis ta järgnes mulle ning lausis: vabandust, turva võttis su joogi ära. PUHTAS EESTI KEELES!!!
Kas suudate uskuda, et üüp oli öö läbi meile totaalset jama ajanud? Mina esialgu ei suutnud. Et no kes viitsiks nii? Aga tal tuli see täiesti usutavalt välja. Selgitas siis, et talle meeldivadki eksperimendid, aga sellist asja teeb esimest korda. Ja siis pidas vajalikuks öelda, et sorry, aga mu sõbrannad on väga odavad tüdrukud. Kui enne tundus asi minu jaoks eelkõige naljakas ja uskumatu, siis nüüd sain natuke pahaseks. Muidugi kaitsesin meid igati. Tema argument oli, et ainult mina rääkisin temaga ja ausalt. Mina sain vastu väita, et tal pole mingi õigust eeldada, et ta meile välismaalasena rohkem peale läks või me mingid kullakaevajad oleks, sest a) mitte keegi meist ei kleepunud tema külge ja b) ostsime oma joogid ise. Eranditult!
Vestlesime seal baari ees usun, et pool tundi või nii, kuni mul oma napis kleidis liiga külm hakkas ja samas ei osanud ma ka kuidagi konkreetselt käituda, mingit seisukohta võtta. Aajakirjandushuviline minus oli ju põnevil. Haavatud uhkusega neiu aga küsis otse, kas peaksin tema peale nüüd karjuma. Ta arvas, et mitte ja ma ei karjunud. Lihtsalt argumenteerisin hästi palju.
Selgus, et liigume koju samas suunas ja oli ka viimane aeg liikuma hakata, sest pidin paari tunni pärast sugulastele taksot mängima asuma. Läksin sisse vaid sõbrannade ja kampsuni järele, kuid seal oli nii hea muusika, et pidin naasma tantsupõrandale. Peletasime seal veel veidi kahtlaseid tölle, kes ujusid selja taha ja siis üritasid aeg-ajalt katsuda, tehes samas nägu, nagu nad oleksid hoopis teises maailmas, kuigi meie pidime juba lavalt alla kukkuma, sest nad muudkui surusid meid edasi. Ja siis pakiti juba pidu kokku.
Läksime kogu seltskonnaga Söögiputkasse burkside järele. Mul oli nii veider, sest tundus võlts rääkida temaga inglise keeles ja ma tahtsin, et ta ise tunnistaks oma patud üles või lahkuks nendega, sest ei näinud mõtet, miks ma peaksin oma sõbrannadele tema tõega haiget tegema. Las tore õhtu lõpeb samamoodi, arvasin ma. Aga nüüd oli ümberringi vaikus ja samas väga raske vaikida.
Mingi hetk kannatasin naerukrampide käes, kui hollandlane Aivariga eesti keeles vestlema hakkas ja tundus, et too üldse muutust ei märka. Hiljem ta väitis küll, et oli aru saanud, aga ma kahtlen siiani. Miks ta siis midagi ei öelnud? Siis aga jagunes meie seltskond mitmeks ja edasi koos hollandlase ja Katsuga kodu poole jalutamine kruvis veidruse uuele tasemele. Ta justkui komistas kogu aeg oma rollis ja Katsu vaid imestas, kui uhkeid väljendeid välismaalane eesti keeles juba oskab. vahepeal olid pikad vaikusepausid, sest Katsul vist polnud midagi öelda ja mina ei saanud.
Ühel hetkel siiski kui tundus, et vihjetest aru ei saadud, hakkas "hollandlane" päriselt eesti keeles rääkima, mille peale Katsu maha istus. Sain väga hästi ta šokist aru. Aga ta rahunes kohe ja jätkasime sõbralikult koduteed. pärast ta selgitas, et imestas küll, kaua ma tõde teadsin ja miks ma teistele ei rääkinud, aga ega ma isegi päris täpselt ei tea. Ei usu, et asi vaid võõra kenas näolapis, mida ma isegi ei mäleta enam, oli. Kuid uudishimu, mis eksperimendist saab, ei pidanud ju patt olema. Pluss kõik eelnevad põhjused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar