Tere, mu kallis!
Ma saatsin su just issiga magama, et tulla ise arvutiga mängima. Mitte, et ma niigi palju aega ekraanide taga ei veedaks, aga ma siiski tahaksin jäädvustada, mis meie elus toimub ja mida ägedat sa õppinud oled.
Meie elu on jätkuvalt üsna kodune, aga sina paistad siiani veel eluga rahul olevat. Sinuga saab nüüd tagaajamist mängida, aga komistad ja kukud sa meil ikka nii regulaarselt, et sinikad su otsaees vahetavad vaid kohti. Vahel on mul hirm, et meile kutsutakse lastekaitse. Sind ennast ei paista kukkumised pikalt häirivat.
Kahekümne esimesel märtsil avastasime, et sul punnitab esimene suur mälumishammas ja selle väike valge serv oli juba lõikunud. Varsti sa alles näed, kui palju sellest ja ta sõpradest kasu on. Seni aga käid sa sügavkülmast meile kotti külmutatud beebiporganditega toomas ja nõudmas, et me sulle neid annaksime. Anname ka ja nii sa söödki neid rõõmsalt ja jäätunult. Lisaks on tagasi kasutuses puuviljalutid, kuhu sulle külmutatud maasika ja banaani tükke paneme. Muidu aga oled sa jätkuvalt üks vapper väikemees, kes mingi hambatuleku valu üle ei kurda.
Kuskil nädala eest õppisid sa ära ka lõpuks kõrrest joomise. Selleks oli vaja vaid isetehtud puuviljajogurtit, mida me siis rõõmsasti jagasime. Nüüd läksid kasutusse ka kõik su kõrrega joogipudelid ja üldse on sul keskmiselt söögi kõrvale käepärast neli erinevat jooginõud plus meie omad, kust sa vahel piima või mahla lonksata saad.
Umbes samal ajal kõõrest joomise algusega otsustasime me alustada ka potitreeninguga. Ma tean nüüd, et paljud alustavad juba varem, aga sinu puhul ei oska ma siiani aru saada, millal sa täpselt pissile tahad. Ometi vähem kui ööpäevaga, kui olime sind mõned korrad potile tõstnud, oli ka tulemus käes. Esimene potipiss, mida su issi mind uhkelt tööasjade juurest eemale vaatama kutsus. Oi, me olime rahul ja kiitsime sind, olles ise täiesti teadlikud, et ju see oli üks õnnelik õnnetus.
Järgneva nädala jooksul sai sind sinna potile ikka korduvalt tõstetud. Ikka nii, et kui oli aeg mähet vahetada ja tahtsime ka ise pissida, siis istusime koos, aga rohkem ei ole sa sinna potti midagi teinud. Küll aga õnnestus meil kogemata üks kassidest ära potitreenida, sest ühel hommikul vaatas sealt vastu meile kollane laik ja sina ju ise veel WC-sse meil ei saa üksi. Noh, vähemalt keegigi käib potil.
Sel nädalavahetusel said sa ka esimesi kordi üksi suurest liumäest alla lasta. Emana küll muretsesin veidi, aga mingil hetkel ei olnud mul võimalik sind korraga ülevalt toetada ja alt püüda, nii et lasin sul lihtsalt kõhuli, jalad ees, minna. Ja oi, kui tubli ja õnnelik sa olid. Nüüd oleme mitmeid kordi veel proovinud ja sa väga ilusasti hoiad nii oma pead üleval. Istukil aga ma veel ei julge sind väikestestki liumägedest alla lasta, sest nii on hoopis raskem sul oma keha kontrollida.
Sa oled jätkuvalt aga üks julge beebi. Üksi sulle hetkel õues olla ei meeldi, aga kui seal juhtub olema ka teisi lapsi ja eriti suuremaid lapsi, siis on hoopis teine lugu. Sa hiilid lausa nende juurde ja lähed neid näpuga torkima või riietest haarama. Pole harv, et keegi ka nutma hakkab, aga me loodame, et sinust siiski ei saa seda kiusupunni, kes kellelegi ei meeldi. Samas ei taha sa üldse aru saada veel sellest, et ka teistel võib valus või ebamugav olla. Õnneks suuremate laste seltskonnas oskavad teised end paremini sinu eest vajadusel kaitsta ja tihti ka neile meeldib sinuga suhelda.
Sa oled jätkuvalt ka üks tantsulõvi. Nüüd aga on pepunõksutamised asendunud jalgade tatsumise ja loopimisega, mida sa istudes teed. See on nii armas ja ühtlasi naljakas. Sinuga saab iga päev nii palju nalja.
Ahjaa, nüüd saan ma sind ja issit eggbelly'deks kutsuda, sest ükspäev me kuidagi kuulsime üksteist valesti ja teie perekonnanimest sai eggbelly, mis tundub nii armas ja sobiv hetkel. Olgu siis teil ka ühine hüüdnimi.
Ole sama lahe laps edasi!
Armastusega,
Emme
Ma saatsin su just issiga magama, et tulla ise arvutiga mängima. Mitte, et ma niigi palju aega ekraanide taga ei veedaks, aga ma siiski tahaksin jäädvustada, mis meie elus toimub ja mida ägedat sa õppinud oled.
Meie elu on jätkuvalt üsna kodune, aga sina paistad siiani veel eluga rahul olevat. Sinuga saab nüüd tagaajamist mängida, aga komistad ja kukud sa meil ikka nii regulaarselt, et sinikad su otsaees vahetavad vaid kohti. Vahel on mul hirm, et meile kutsutakse lastekaitse. Sind ennast ei paista kukkumised pikalt häirivat.
Kahekümne esimesel märtsil avastasime, et sul punnitab esimene suur mälumishammas ja selle väike valge serv oli juba lõikunud. Varsti sa alles näed, kui palju sellest ja ta sõpradest kasu on. Seni aga käid sa sügavkülmast meile kotti külmutatud beebiporganditega toomas ja nõudmas, et me sulle neid annaksime. Anname ka ja nii sa söödki neid rõõmsalt ja jäätunult. Lisaks on tagasi kasutuses puuviljalutid, kuhu sulle külmutatud maasika ja banaani tükke paneme. Muidu aga oled sa jätkuvalt üks vapper väikemees, kes mingi hambatuleku valu üle ei kurda.
Kuskil nädala eest õppisid sa ära ka lõpuks kõrrest joomise. Selleks oli vaja vaid isetehtud puuviljajogurtit, mida me siis rõõmsasti jagasime. Nüüd läksid kasutusse ka kõik su kõrrega joogipudelid ja üldse on sul keskmiselt söögi kõrvale käepärast neli erinevat jooginõud plus meie omad, kust sa vahel piima või mahla lonksata saad.
Umbes samal ajal kõõrest joomise algusega otsustasime me alustada ka potitreeninguga. Ma tean nüüd, et paljud alustavad juba varem, aga sinu puhul ei oska ma siiani aru saada, millal sa täpselt pissile tahad. Ometi vähem kui ööpäevaga, kui olime sind mõned korrad potile tõstnud, oli ka tulemus käes. Esimene potipiss, mida su issi mind uhkelt tööasjade juurest eemale vaatama kutsus. Oi, me olime rahul ja kiitsime sind, olles ise täiesti teadlikud, et ju see oli üks õnnelik õnnetus.
Järgneva nädala jooksul sai sind sinna potile ikka korduvalt tõstetud. Ikka nii, et kui oli aeg mähet vahetada ja tahtsime ka ise pissida, siis istusime koos, aga rohkem ei ole sa sinna potti midagi teinud. Küll aga õnnestus meil kogemata üks kassidest ära potitreenida, sest ühel hommikul vaatas sealt vastu meile kollane laik ja sina ju ise veel WC-sse meil ei saa üksi. Noh, vähemalt keegigi käib potil.
Sel nädalavahetusel said sa ka esimesi kordi üksi suurest liumäest alla lasta. Emana küll muretsesin veidi, aga mingil hetkel ei olnud mul võimalik sind korraga ülevalt toetada ja alt püüda, nii et lasin sul lihtsalt kõhuli, jalad ees, minna. Ja oi, kui tubli ja õnnelik sa olid. Nüüd oleme mitmeid kordi veel proovinud ja sa väga ilusasti hoiad nii oma pead üleval. Istukil aga ma veel ei julge sind väikestestki liumägedest alla lasta, sest nii on hoopis raskem sul oma keha kontrollida.
Sa oled jätkuvalt aga üks julge beebi. Üksi sulle hetkel õues olla ei meeldi, aga kui seal juhtub olema ka teisi lapsi ja eriti suuremaid lapsi, siis on hoopis teine lugu. Sa hiilid lausa nende juurde ja lähed neid näpuga torkima või riietest haarama. Pole harv, et keegi ka nutma hakkab, aga me loodame, et sinust siiski ei saa seda kiusupunni, kes kellelegi ei meeldi. Samas ei taha sa üldse aru saada veel sellest, et ka teistel võib valus või ebamugav olla. Õnneks suuremate laste seltskonnas oskavad teised end paremini sinu eest vajadusel kaitsta ja tihti ka neile meeldib sinuga suhelda.
Sa oled jätkuvalt ka üks tantsulõvi. Nüüd aga on pepunõksutamised asendunud jalgade tatsumise ja loopimisega, mida sa istudes teed. See on nii armas ja ühtlasi naljakas. Sinuga saab iga päev nii palju nalja.
Ahjaa, nüüd saan ma sind ja issit eggbelly'deks kutsuda, sest ükspäev me kuidagi kuulsime üksteist valesti ja teie perekonnanimest sai eggbelly, mis tundub nii armas ja sobiv hetkel. Olgu siis teil ka ühine hüüdnimi.
Ole sama lahe laps edasi!
Armastusega,
Emme
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar