mai 29, 2020

Kirjad Kahele Triibule 40

Vau, juba 40. kiri sulle, mu kallis. See number on sama suur kui su isa vana, aga selelst olulisem on, et on aeg taas kirja panna mõned read elust sinuga. Ma tahan sinuga uhkustada :)

Sa oled vist maailma kõige sotsiaalsem väikelaps. Beebiks sa vist enam ei kvalifitseeru. Kõik suured "esimesed" on ju seljataga. Sul on meie aias mitu sõbrannat, näiteks sinust seitse aastat vanem Svea, kes viimasel ajal sind märgates kohe rõõmukisa ja jooksuga meie juurde tuleb ning naeratus su näol ei jäta kahtlustki, et ka tema meeldib sulle. Koos hullate te pikalt ja ennast unustavalt. Ta tassib sind ringi, teeb kiigel hoogu ja lohiseb sulle liumäel, käest kinni, järele. Sina, jalad ees, ja tema, pea ees. Ta aitab sind rohkem kui peaks ja kannab hoolt selle eest, et sul oleks alati hea. Lisaks saab teil üksteise seltskonnas palju nalja, mis siis, et sa isegi veel rääkida ei oska. Näiteks üks teie viimase aja lemmikmänge on see, kus sina kiigud ja Svea teeskleb, et sa hooga lükkad ta eemale või pikali. Sa naerad end hingetuks selle peale. Eile ühines selles ja teistes mängudes ka üks Svea klassivend ja nii tore oli näha, kuidas ka suured poisid sinu seltskonda naudivad. Ta lausa ütles, et sa oled nii armas ning tassis sind samamoodi süles. Seda ei kuule just tihti suurte poiste suust.

Vahel ma kardan, et sa oled lapseröövlite unistuste tegelane, sest sa oled nii julge ja rõõmus ning naudid uusi olukordi ja seltskonda. Eelmisel nädalavahetusel märkasid sa näiteks ühte onu, kes oma seltskonna laste rõõmuks seebimulle puhus. Neid lapsi see väga ei huvitanud, aga sinust sai talle tänulik publik ning varsti otsustasid sa üldse selle võõra onu kõrval istet võtta, üldse märkamata, kus on su ema ja isa. Täna aga mänguväljakul istusid sa lihtsalt ühe väikese tüdruku ema kõrvale maha ja ignoreerisid tüdruku armukadedust. Sul oli ju kõik hästi.

Sa oled hästi julge beebi, kes tuleb üksi alla kõrgetelt liumägedelt, mille osas sinust palju vanemadki lapsed kõhklevad ja tagatipuks sa naerad ning ronid taas üles.

Ja sa oled liitunud meie liftimusidega. Meil su isaga on ammusest ajast armas traditsioon koos liftis sõites musi teha, sest see on justkui meie kissing booth. Ju see on ka sulle silma jäänud, sest nüüd, kui sa juhtud meist ühe süles olema ja on liftimusi aeg, siis sa lased meil teha üksteisele musi ning siis teed omalt poolt ka kummalegi meist vähemalt ühe musi. See on maailma kõige armsam asi! Palun ära  kasva sellest kunagi välja. Või vähemalt mitte nii pea.

Samas me näeme ka, kuidas sa muutud aina kangemaks ja testid, kas jonnimisest on kasu oma tahtmise saamisel. Me küll püüame mitte järele anda, aga ju see vahel ikka töötab, sest sa kasutad seda tehnikat hoolega. Täna olime tunnistajateks veel eriti selgele jonnile, kus sa pressisid pisaraid ja hõõrusid silmi, ise samal ajal jälgides, kuidas me nüüd reageerime. Ühel korral ma teesklesin sulle vastuseks ka jonnimist ja sa hakkasid naerma. Äkki me peame sinuga sama tegema hakkama?

Sa teed ka pahandust, nagu igal võimalusel sekunditega söögilauale ronimine ja seal täiskasvanute asjadega maiustamine või teiste laste sikutamine ja liumäest alla lükkamine. Meie saame ka su lööke, näpistamist ja hambaid viimasel ajal tunda, aga loodetavasti on see mingi kiiresti mööduv faas.

Enamasti oled sa siiski väga mõnus tegelane ja mulle nii meeldib su päikeseline iseloom ning vali kogu südamest tulev naer. Mulle meeldib, kuidas sa uurid ja avastad. Mulle meeldib, kuidas sa oled aina iseseisvam. Mulle meeldivad ka su musid ja kallid. Mulle meeldivad su tugevad reaktsioonid ja see, kuidas sa aina rohkem asju märkad. Nüüd on su lemmikuteks linnud, koerad ja helikopterid. Sel nädalal aga avastasid sa enda jaoks ka sipelgad. Mulle meeldib, kuidas sa poed voodis kaissu ja nüüd on su isa see, kes ei taha, et sa meie juurest ära koliksid enne uuesti kiilanemist. Mulle meeldib su ootusärevus, kui telefon kutsub ja sa tead, et varsti näeb mõnda vanaema. Ma armastan su sasipead, siidist nahka ja tihtipeale pudrust nägu. Mulle meeldib kõike uuesti sinu perspektiivist kogeda, nii et kui ma vahel olen laisk, siis tuleta mulle meelde, et tegelikult on tore koos sinuga mööda treppe ronida või köögipõrandal istuda ja sügavkülma ust korduvalt avada ja sulgeda.

Armastusega,
Emme

Kommentaare ei ole: