Ära edasi loe! See võib tekitada imelikke unenägusid.
*
*
*
Ma olen lehm! Või vähemalt tunnen end kui üks selline. Terve mu imetamiskogemus siiamaani on olnud meeldiv. Ei olnud erilisi raskusi valu ega koguste poolest mul kunagi. Ei olnud ka lekkekaitsmeid vaja. Kuulasin vaid imestusega, kuidas sõbrannad räägivad, et piima võib lausa purskama hakata. Aeg läks ja olin üsna kindel, et minuga seda ei juhtugi. Miks siis peaks nüüd veel juhtuma, kui enam mingit piimapaisugi pole!? Aga siis... Kusagil 14. kuu pealt ja nüüdseks mitu korda juba olen olnud ootamatult tunnistajaks, kuidas üks tegelane mu nibudest lihtsalt piimajoa välja näpistab. See käib nii ruttu, et kui ma pilgutaksin, siis ei näekski. Aga nii mitu korda ma seda ette ka kujutada ei saa ju!? Et siis jah. Imetajaks olemine on üks huvitav asi ja igal ühel isemoodi. Mul ei olnud selle osas mingeid erilisi eesmärke ega nõudmisi iseendale. Tahtsin kindlasti proovida ja arvasin, et oleks hea vähemalt üheksa kuud Triibut võimalusel rinnaga toita, aga nüüd me siin oleme - kuusteist kuud hiljem ja mul on ikka üks tissisõltlane. Mind kusjuures üldse ei häiri ka, kui ta just väga kõvasti ei vääna ja eriti nüüd, kui ma öösiti magada saan ühe nohiseva nunnu kaisus. Samas kolme kuu pärast peaks ta juba minema lasteaeda ja siis oleks vist küll kõigi huvides, kui ta enam ei tissitaks.
*
*
*
Ma olen lehm! Või vähemalt tunnen end kui üks selline. Terve mu imetamiskogemus siiamaani on olnud meeldiv. Ei olnud erilisi raskusi valu ega koguste poolest mul kunagi. Ei olnud ka lekkekaitsmeid vaja. Kuulasin vaid imestusega, kuidas sõbrannad räägivad, et piima võib lausa purskama hakata. Aeg läks ja olin üsna kindel, et minuga seda ei juhtugi. Miks siis peaks nüüd veel juhtuma, kui enam mingit piimapaisugi pole!? Aga siis... Kusagil 14. kuu pealt ja nüüdseks mitu korda juba olen olnud ootamatult tunnistajaks, kuidas üks tegelane mu nibudest lihtsalt piimajoa välja näpistab. See käib nii ruttu, et kui ma pilgutaksin, siis ei näekski. Aga nii mitu korda ma seda ette ka kujutada ei saa ju!? Et siis jah. Imetajaks olemine on üks huvitav asi ja igal ühel isemoodi. Mul ei olnud selle osas mingeid erilisi eesmärke ega nõudmisi iseendale. Tahtsin kindlasti proovida ja arvasin, et oleks hea vähemalt üheksa kuud Triibut võimalusel rinnaga toita, aga nüüd me siin oleme - kuusteist kuud hiljem ja mul on ikka üks tissisõltlane. Mind kusjuures üldse ei häiri ka, kui ta just väga kõvasti ei vääna ja eriti nüüd, kui ma öösiti magada saan ühe nohiseva nunnu kaisus. Samas kolme kuu pärast peaks ta juba minema lasteaeda ja siis oleks vist küll kõigi huvides, kui ta enam ei tissitaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar