Mu pisike!
Sa õpid muudkui uusi asju. Enam ei piisa näiteks söögitoolis püstiseismisest ja seal tantsimisest. Nüüd õppisid sa ka meie toolidele ja sealt edasi söögilauale ronima. Leiame su sealt iga kord sekunditega, kui meie tähelepanu hetkeks hajub ja oleme unustanud söögitoolid pikali panna.
Sa saad ka jutust aina rohkem aru, ning tundub, et kohati oskad ka erinevas kontekstis oma arusaamu rakendada, aga mitte alati. Näiteks kui sa proovid mõnda geomeetrilist klotsi meie juhendamisel panna ühte auku, siis vahepeal võid sa keerata selle aukudega kasti teise külje ette, aga proovid klotsi ikka samasse nurka, kuigi auk on ju teise kujuga. Samas on su issi sulle selgeks õpetanud "otsas" kontseptsiooni koos vastava käte üles tõstmise liigutusega. Seda teed sa siis, kui keegi ütleb ükskõik mis keeles "otsas" või "kõik", aga ka siis, kui ise avastad, et sai söödud viimane amps või näiteks ei vedele nähtaval enam ühtegi teatud sorti mänguasja. Ka siis, kui mõni tegevus läbi saab, teed sa oma "kõik" liigutust ja see on üliarmas.
Me proovime käia iga päev sinuga ikka õues ka mängimas. Ilmad on ju olnud üsna mõnusad ja sa naudid aina enam liulaskmist, liivakasti ning isegi kiikumist, rääkimata seltskonnast. Me ostsime sulle ka palli, mida sa vahelduva eduga togid ja loobid ning hommikuti mulle voodisse tood. Ja liulaskmises lähed sa aina julgemaks. Ma ei tea, kas mõni teine sinuvanune veel sama hulljulgelt kõrgest lainetega liumäest üksi alla tuleb ja mööda järsku kallakut tagasi üles läheb. Vahel ei hoia sa kinnigi ning mõnikord proovid istuli liugu lasta, aga see ei tule sul veel päris hästi välja ja lõpuks vajud ikka pikali ning ehmatad. Samas ükspäev tulid sa kogemata kõhuli ja pea ees alla, nagu suured poisid. Korraks oli küll hämming, aga ei mingit nuttu.
Ka une osas oleme me suuri edusamme teinud ja see on uskumatu, kui ruttu ma olen magamisega taas ära harjunud. Kui enne võisid sa öö jooksul korduvalt ja korduvalt ärgata ning piima nõuda, siis paari nädalaga jõudsime me sinna, et kui sa ka ärkad, siis üldiselt tuled sa lihtsalt rohkem kaissu ning uinud taas. Ainult siis oled kurb, kui avastad, et oled üksi või kui hommik hakkab lähenema ja sul on selgelt kõht tühjaks läinud. Ma küll tahaks, et sa magaksid vähemalt kuue-seitsmeni, aga on päevi, kus sa juba kell viis kategooriliselt tissi nõuad ja siis end tunniks või paariks imema unustad. Aga sellegipoolest, beebide mõistes magad sa läbi öö ja see võttis vaid 14 kuud! Minu respekt inimestele, kes mitu last väikeste vahedega saavad, aga mina unistan nüüd küll juba unest ja veinist, mida mõlemat ma ka vahel endale veidi luban siiski.
Aga see kiri pidi ju sinust ja sulle olema! Mis on veel hästi tore, on see, et sa saad aina rohkem jutust aru. Näiteks vastad sa enamasti kas-küsimistele nii, nagu sa teaksid, mida need tähendavad ja tood meile vastava palve peale oma saapad. Kui küsin, kas sa tahad õue minna, siis hakkad sina ka mingit õue-laadset sõna kordama rõõmuga. Paar nädalat tagasi korrutasid sa muudkui tia-tiia või tio-tiiu. Sel nädalal kuuleme me muudkui "oi-oi-oi'd". Ja see on nii armas. Sul ei ole veel väga selgeid sõnu, aga sa kasutad üsna õigesti aitäh'i ja anna't, ütlev vahel emme ja pappa ja siis see õue-sõna. Ehk midagi veel, mis mulle meelde ei tule. Ahjaa, täna ütlesid sa paar korda "kaka", millest oleks palju abi, kui sa seda õiges kontekstis kasutama õpiksid, eeldatavalt enne kakamist.
Sa ronid ja traageldad kogu aeg ringi ning kriimud ja muhud on su pidevad kaaslased. Viimasel ajal oleme isegi verd paar korda näinud, aga kui esimene nutt möödas, jätkad sa samas vaimus.
Sa teed ka selgelt meelega pahandust ja pahandad ise aina häälekamalt, kui me sulle "ei" ütleme, mis sest, et see on enamasti vaid su enda ohutuse huvides.
Samas saab sinuga aina rohkem kaisutada, kallistada ja musisid jagad sa ka lahkelt soovi korral ning vahel niisamagi.
Ma olen ka sinu kasvatamise reeglite osas vabamaks muutunud. Sa sööd koos meiega üsna tihti pitsat või burgereid ja varastasid mult üks päev isegi sinapise hot dog'i ära ning tagasi ma seda enam ei saanud. Sa oled saanud proovida meega teed, müslit jogurtiga ning natuke isegi alkovaba siidrit, kuigi ma ei plaaninud nii pea sinuga koos jooma hakata. Põhiline on vist, et sa tahad sama, mida meiegi, aga gaseeritud jooke ja šokolaadi me sulle siiski ei anna. Pead leppima peamiselt vee ja vahel piima-mahlaga ning oma beebisõbralike puuviljaste magustoitudega. Küll sa ka jõuad hiljem rafineeritud suhkrut kogeda.
Sa oled super tugev. Seda me näeme sinu ronides, aga ka siis, kui sa tahad midagi, mida me ei taha hetkel. Näiteks lükkad sa mind voodis buldooserina, kuniks saad ligipääsu tissidele. Mis siis veel saab, kui sa suuremaks kasvad!? Ka Eros talub üsna vapralt su üsna rohmakaid lähenemiskatseid. Nokia küll sind enamasti ligi ei lase, aga karistab see-eest kõigi eest taas igale poole ja eelkõige sinu asjadele pissides.
Aga aitab nüüd küll. Mul on aeg sulle kaissu pugeda ning magama jääda.
Armastusega,
Emme
Sa õpid muudkui uusi asju. Enam ei piisa näiteks söögitoolis püstiseismisest ja seal tantsimisest. Nüüd õppisid sa ka meie toolidele ja sealt edasi söögilauale ronima. Leiame su sealt iga kord sekunditega, kui meie tähelepanu hetkeks hajub ja oleme unustanud söögitoolid pikali panna.
Sa saad ka jutust aina rohkem aru, ning tundub, et kohati oskad ka erinevas kontekstis oma arusaamu rakendada, aga mitte alati. Näiteks kui sa proovid mõnda geomeetrilist klotsi meie juhendamisel panna ühte auku, siis vahepeal võid sa keerata selle aukudega kasti teise külje ette, aga proovid klotsi ikka samasse nurka, kuigi auk on ju teise kujuga. Samas on su issi sulle selgeks õpetanud "otsas" kontseptsiooni koos vastava käte üles tõstmise liigutusega. Seda teed sa siis, kui keegi ütleb ükskõik mis keeles "otsas" või "kõik", aga ka siis, kui ise avastad, et sai söödud viimane amps või näiteks ei vedele nähtaval enam ühtegi teatud sorti mänguasja. Ka siis, kui mõni tegevus läbi saab, teed sa oma "kõik" liigutust ja see on üliarmas.
Me proovime käia iga päev sinuga ikka õues ka mängimas. Ilmad on ju olnud üsna mõnusad ja sa naudid aina enam liulaskmist, liivakasti ning isegi kiikumist, rääkimata seltskonnast. Me ostsime sulle ka palli, mida sa vahelduva eduga togid ja loobid ning hommikuti mulle voodisse tood. Ja liulaskmises lähed sa aina julgemaks. Ma ei tea, kas mõni teine sinuvanune veel sama hulljulgelt kõrgest lainetega liumäest üksi alla tuleb ja mööda järsku kallakut tagasi üles läheb. Vahel ei hoia sa kinnigi ning mõnikord proovid istuli liugu lasta, aga see ei tule sul veel päris hästi välja ja lõpuks vajud ikka pikali ning ehmatad. Samas ükspäev tulid sa kogemata kõhuli ja pea ees alla, nagu suured poisid. Korraks oli küll hämming, aga ei mingit nuttu.
Ka une osas oleme me suuri edusamme teinud ja see on uskumatu, kui ruttu ma olen magamisega taas ära harjunud. Kui enne võisid sa öö jooksul korduvalt ja korduvalt ärgata ning piima nõuda, siis paari nädalaga jõudsime me sinna, et kui sa ka ärkad, siis üldiselt tuled sa lihtsalt rohkem kaissu ning uinud taas. Ainult siis oled kurb, kui avastad, et oled üksi või kui hommik hakkab lähenema ja sul on selgelt kõht tühjaks läinud. Ma küll tahaks, et sa magaksid vähemalt kuue-seitsmeni, aga on päevi, kus sa juba kell viis kategooriliselt tissi nõuad ja siis end tunniks või paariks imema unustad. Aga sellegipoolest, beebide mõistes magad sa läbi öö ja see võttis vaid 14 kuud! Minu respekt inimestele, kes mitu last väikeste vahedega saavad, aga mina unistan nüüd küll juba unest ja veinist, mida mõlemat ma ka vahel endale veidi luban siiski.
Aga see kiri pidi ju sinust ja sulle olema! Mis on veel hästi tore, on see, et sa saad aina rohkem jutust aru. Näiteks vastad sa enamasti kas-küsimistele nii, nagu sa teaksid, mida need tähendavad ja tood meile vastava palve peale oma saapad. Kui küsin, kas sa tahad õue minna, siis hakkad sina ka mingit õue-laadset sõna kordama rõõmuga. Paar nädalat tagasi korrutasid sa muudkui tia-tiia või tio-tiiu. Sel nädalal kuuleme me muudkui "oi-oi-oi'd". Ja see on nii armas. Sul ei ole veel väga selgeid sõnu, aga sa kasutad üsna õigesti aitäh'i ja anna't, ütlev vahel emme ja pappa ja siis see õue-sõna. Ehk midagi veel, mis mulle meelde ei tule. Ahjaa, täna ütlesid sa paar korda "kaka", millest oleks palju abi, kui sa seda õiges kontekstis kasutama õpiksid, eeldatavalt enne kakamist.
Sa ronid ja traageldad kogu aeg ringi ning kriimud ja muhud on su pidevad kaaslased. Viimasel ajal oleme isegi verd paar korda näinud, aga kui esimene nutt möödas, jätkad sa samas vaimus.
Sa teed ka selgelt meelega pahandust ja pahandad ise aina häälekamalt, kui me sulle "ei" ütleme, mis sest, et see on enamasti vaid su enda ohutuse huvides.
Samas saab sinuga aina rohkem kaisutada, kallistada ja musisid jagad sa ka lahkelt soovi korral ning vahel niisamagi.
Ma olen ka sinu kasvatamise reeglite osas vabamaks muutunud. Sa sööd koos meiega üsna tihti pitsat või burgereid ja varastasid mult üks päev isegi sinapise hot dog'i ära ning tagasi ma seda enam ei saanud. Sa oled saanud proovida meega teed, müslit jogurtiga ning natuke isegi alkovaba siidrit, kuigi ma ei plaaninud nii pea sinuga koos jooma hakata. Põhiline on vist, et sa tahad sama, mida meiegi, aga gaseeritud jooke ja šokolaadi me sulle siiski ei anna. Pead leppima peamiselt vee ja vahel piima-mahlaga ning oma beebisõbralike puuviljaste magustoitudega. Küll sa ka jõuad hiljem rafineeritud suhkrut kogeda.
Sa oled super tugev. Seda me näeme sinu ronides, aga ka siis, kui sa tahad midagi, mida me ei taha hetkel. Näiteks lükkad sa mind voodis buldooserina, kuniks saad ligipääsu tissidele. Mis siis veel saab, kui sa suuremaks kasvad!? Ka Eros talub üsna vapralt su üsna rohmakaid lähenemiskatseid. Nokia küll sind enamasti ligi ei lase, aga karistab see-eest kõigi eest taas igale poole ja eelkõige sinu asjadele pissides.
Aga aitab nüüd küll. Mul on aeg sulle kaissu pugeda ning magama jääda.
Armastusega,
Emme
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar