oktoober 06, 2020

Kirjad Kõhutantsijale 4

 Mu pisike,

Ma ei ole sind ka ära unustanud. Ja ega sa ei lasegi.

Viimastel nädalatel on mul kogu aeg nälg. Süüa võiks iga paari tunni tagant. Isegi su issile teeb see nalja juba. Täna ta jokutas lõuna ajal välja minemisega ja ma tõsiselt kaalusin, kas hakata oksendama või meeleheitest nutma. Lõpuks leidsin ühe pooliku banaani, mis päästis päeva ja me auto sisustuse.

Mulle tundus tegelikult, et ehk on iivelduseaeg läbi, aga täna ajasid mind isegi mõtted öökima. Su venna kakaga tegelemine on puhtalt issi lõbu, kui mul vähegi valikut on. Toit ei isuta, aga nälg on hullem.

Sina aga peaksid juba täitsa väikese inimese moodi olema kõigi oma varvaste ja kõrvadega. Ma broneerisin siiski meile tasulise aja ültrahelisse, sest ma tahan teada, et sinuga on päriselt ka kõik hästi enne, kui pool rasedust juba seljataga. Tänaseks aga on juba neljandik möödas. Suurem osa on küll alles ees, aga ka lõbusam osa minu meelest.

Katsu siis ikkagi ilusasti kasvada igasuguste karvaste ja siledate, kes mu otsas ronivad, kiuste ja varsti näeme!


Armastusega,

Emme

Kommentaare ei ole: