Hey Triibu!
See on nii klišee, aga sa tundud meile järsku nii suur. Eriti oma tillukese õe kõrval. Su alles nii pisikesed tundunud jalad ja käed on hiiglaslikud ja sa kaalud vist sada kilo. Sa oskad nii paljusid asju juba ise teha. Täna peaaegu jäid isegi üksi oma voodis lõunaunne. Ja kui tubli suur vend sa oled! Su hääletoon on nii õrn, kui sa oma õe nime ütled või väikeõest räägid. Ja üleüldse, sa räägid aina rohkem ning aina pikemate lausetega. Eile näiteks jätkasid sa lorilaulu, mida su isa alustas ja seejärel üllatasid meid isa täisnime ütlemisega.
Meie jaoks on eriti naljakas ka see, kuidas sa oled minult üle võtnud viisi, kuidas issit kutsuda ja nüüd juba hüüad spontaanselt üle terve korteri My looooooove! Ka su intonatsioon on sealjuures minu oma, andes märku, et me vajame tema kohalolekut kohe praegu, sest viimasel ajal kutsun ma ekstra teda siis, kui üksi hädas olen. Näiteks, kui ma püüan su õde toita ja sina teed samal ajal ulakusi. Neid mahub su päeva ka üsna palju ja kuna me siin alles õpime, kuidas kahe lapse vanemad olla, siis sa suudad korda saata rohkem rumalusi kui tavaliselt ja ka nende tagajärgede likvideerimine - nt laialiloobitud puhta pesu põrandalt kokku korjamine ja uuesti kokkulappimine - võib juhtuda üldse mõnel muul päeval. Ühesõnaga, igav meil teiega pole, aga samas, kuna meil on juba sinuga kogemusi, siis paljud asjad tulevad nüüd loomulikult ja lihtsamini.
Sa oled jätkuvalt issikas. Vahel tuleb sul ka minu suhtes mõni hellusehoog peale, aga samas nt ei taha sa mulle enam alati head ööd musi-kalligi teha. Ma olen küll natuke kurb selle üle, aga sundida sind ka ei taha. See, kas ja kellele sa lähedust pakud, peaks alati sinu valik olema. Samas, kuni Kõhutantsija sünnini võisin vähemalt arvestada sellega, et öösel tahad sa minu kaissu ja ma ei osanud kohe mõelda, et ka see lõpeb ju ära, kui me peame sind ja vastsündinud õde öösiti turvakaalutlustel üksteisest eemal hoidma.
Sul on hetkel natuke igav kodus, mis ehk selgitab ka ulakusi, sest sa pole juba kolm nädalat lasteaeda saanud ja natuke aega tahaksime me veel lasteaia pisikuid beebist eemal hoida. Õnneks on meil hoovis siiski enamasti ka teisi lapsi, kellega mängida ja eriti suuremad tahavad sinu eest hoolt kanda, mis sulle väga sobib. Ka su parim sõber on õnneks kroduvalt sinuga mängimas käinud ja kui tema saabub, siis sa hülgad teised silmapilkselt.
Sa oskad nüüd järsku ise kiige peale ronida ja kui kiik on piisavalt madal, siis isegi iseendale hoogu lükata. Sel nädalal õppisid sa ka turnimisredelit kasutama või õigemini, kuidas esimesele kõrgele pulgale saada. Samuti piisab ühest vertikaalpostist või kahest diivanilauast, et sinust saaks kätejõul kiikuv ahvipärdik.
Samas oled sa siiski kaheaastane. Sa kuulutad kõik asjad enda omaks ning vaidled vahel vaidlemise pärast või asjade osas, mis sind isegi ei puuduta. Näiteks, et mina ei taha süüa. Ja midugi sulle ei meeldi alati mänguasju jagada. Sa katsetad, millal on jonnist abi ja vahel ka lööd või hammustad. Ja sa võid suvaliselt hetkel keeldudest hoolimata atoteele joosta. Positiivse poole pealt aga oled sa õppinud nalja tegema või asju ette kujutama. Näiteks meeldib sulle väita, et miski või keegi on rolle vahetanud. Roheline on hall ja vastupidi. Emme on Eros ja Eros on emme jne jne. Mul on tunne, et see on uus arengutase sinu jaoks.
Iseloomult aga oled sa ikka meie päikesepoiss. Alati heatujuline ja sotsiaalne ja kui sa ka vahel näid häbelik kellegi seltskonnas, siis niipea, kui nad lahkuvad, teadustad sa, et tahaksid veel nendega mängida.
Armastame sind meeletult ja ma luban, et me püüame sind nüüd beebimullis mitte ära unustada.
Emme
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar