juuni 29, 2021

Kirjad Kõhutantsijale 17

Tere, tibu!

Sa chillid praegu mu kõrval oma voodis ja ootad und. Taustal müriseb meie uus konditsioneer, sest meil on olnud väga palav suvi siiamaani. Sa oled nii mõnus beebi, et teised kadestavad meid ja tahaksid ka sinusugulast last, aga me ei anna sind ära.

Sa oled nüüd peaaegu seitsmenädalane ja kasvad mürinal. Hetkel oled sa oma vennale mõõtude poolest pidevalt ära teinud, aga mitte palju. Minule ei tundu sa enam ammu pisike, aga sõltub, kellega võrrelda. 

Päevast päeva kingid sa meile aina rohkem naeratusi ning oled nüüd nõus ka veidi kauem omaette maailma avastama ja selle eest oleme me väga tänulikud, sest sinu vend nõuab ka omajagu tähelepanu ja ma ikka veel õpin seda teie vahel jagama. Sa kannatad ära ka mõningase venna kiusu, aga kui sa oled õnnetu, siis su suu läheb nii nunnult torru ja siis sa hoiatad meid ka häälega ühe kõvema vääksuga, et sa ei ole enam asjadega rahul. Samas nutnud oled sa üsna vähe ja siis ka asja pärast. Vaid üksikud korrad oleme pidanud veidi rohkem vaeva nägema, et su tuju taas heaks läheks. Muus osas aga naudime kuuma suve, käime sinuga võimalusel jalutamas ja proovime sulle selga ka mõningaid tüdrukulikke riideid, mida ma nii naudin. Sina aga eelistaksid vist paljas olla. Igatahes, riietumine su lemmiktegevuste hulka ei kuulu. Selleks on jätkuvalt söömine. Ning kaisus olemine.

Nüüd peaksid sa alustama juba oma teist arenguhüpet mustrite maailma, aga ma ei ole üldse märganud, et sa esimese hüppegagi vaeva näeksid. Ehk tulevad need sul lihtsalt võrdlemisi kergelt? Kui sul on hea, on ka mul hea ja kui sa nutad, siis ka mina tahaksin vahel nutta. Samas oskan ma nüüd vist veidi rahulikumaks jääda kui su vennaga omal ajal.

Viimasel nädalal oled sa saanud lähemalt tutvuda mõningate meie sõprade ja sugulastega ning lõpuks on nemad saanud sind veidi kaisutada. Samas me oleme jätkuvalt ettevaatlikud ja mind iga kord üllatab, kui keegi võõras või võõramapoolne sind ootamatult katsub. Ma tunnen end jätuvalt süüdi, et sa juba korra haigeks jäid ning siiani osaliselt nohu käes vaevled. Ikka enamikul öödest peame me sinuga koos üles tõusma ja sind tatist vabastama. Mitte, et sa kurdaks. Lihtsault mul on paha kuulata, kui raske sul on vahepeal hingata. Hetkel aga tundub, et uni sai sinust lõpuks võitu. Loodevasti näed sa ilusaid unenägusid, mu armas.


Kalli-kalli!

Sinu emme

Kommentaare ei ole: