Kujuta ette, et sulle sünnib beebi. Sel beebil on erinevast rahvusest isa ja ema ning seega oodata kahe riigi kodakondsust. Et saada elukohajärgne ja isast tulenev kodakondsus, tuleb kõigepealt ära oodata, et erinevad ametid saaksid teada, et beebi on sündinud ja sellest sulle ka märku annaksid. Muuhulgas saad kirja, et sel lapsel automaatselt kodakondsust ei ole, sest tema vanemad pole abielus, aga kui üks vanematest on põhjamaalane, siis võid antud kirja ignoreerida. Ühel hetkel saabub ka ankeet, mille alusel beebi nime registreerida. Kui see on täidetud, siis võid proovida isadust vormistada. Samas ka lapse nime panek jääb pooleli, kuni isa pole kindel, sest isa nime muidu panna ei saa. Isaduse registreerimine aga võtab hetkel 4-5 nädalat aega ja kohe ametliku info osana on kirjas, et varem pole mõtet vastust oodata ja kui selle aja möödudes ka pole asjad korras, siis võta ise ühendust. Kuni pole isa, pole kodakondsust. Kuni pole kodakondsust, pole passi. Kuni pole mõlema vanema andmeid, ei saa registreerida ka Eesti kodakondsust. Kui on Eesti kodakondsus registeeritud, läheb välisriigist asju ajades veel keskmiselt kuus nädalat, et saada pass. Ja meie siin lolli peaga mõtlesime, et kahekuuse beebiga pole mingi probleem teise riiki reisida. Aega ju maa ja ilm, et paberid korda ajada ning me alustasime vastutustundlikult esimesel võimalusel.
Olles siiski kõiki ametnikke pushinud, saime me isaduseasjad siiski kiiremini liikuma. Siis aga tekkis järgmine takistus - passitaotluse järjekord on keskmiselt kaks kuud. Meie aga olime just laevapiletid ära ostnud. Ainus võimalus kiiremini saada on meeleheitlikult broneeringulehte refreshida lootuses, et keegi oma aja ära tühistab. Pärast paarisada korda õnnestubki saada üsna mõistlik aeg, aga venitada ikka ei saa ja alati on võimalus, et juulikuus läheb kõik see mees puhkusele süümepiinadeta, sest see on Rootsi ja puhkus on püha.
Lõpuks jõuab kätte kauaoodatud passitaotluse päev ja teil on lausa neli päeva bufferaega, et see kätte saada. Siis aga selgub, et maksuamet tegi mingi vea ja kuigi on täidetud tingimused A ja B, paistab politsei arvutist kummaline pilt, et sel lapsel on vaid Eesti kodakondsus. Reaalsuses mitte sedagi, sest Eesti pabereid ju veel ka ei ole. Tädid on kaastundlikud, aga teha pole midagi. Õigemini nad küll püüavad maksuametiga ühendust võtta, aga soovitavad ka meil endal proovida, sest kes teab, kes kiiremini löögile saab. Sa helistad kohe seal samas maksuameti klienditeenindusse, valid kõik õiged eelvalikud ja kuuled siis, et isegi telefonijärjekorrakohti ei ole ning rõõmsat häält ütlemas head aega enne, kui kõne, mis ei jõudnudki päris inimeseni, katkestatakse. Õnneks on politseil rohkem õnne. Maksuamet edastab omapoolsed vabandused vea eest, mida oli meil pea võimatu kontrollida, sest isegi oma lapse andmeid ei näe me otse veebist, vaid peame paberil koju tellima ja iga kord, kui seda tegime ning ikka vaid Eesti kodakondsust sealt välja lugesime, mõtlesime vaid, et ju lihtsalt veskid jahvatavad aeglaselt. Maksuamet parandab viimasel hetkel oma vea ja politsei tuleb vastu, andes meile mingi paberilipiku, mille alusel peaksime me saama tagasi tulla hullumeelse järjekorra väliselt, aga mitte enam samal päeval. Arvutid vajavad ka väidetavalt aega infovahetuseks.
Jätkub...
Ehk näeme 15ndal Eestis. Ehk mitte. Muidu vast polekski hullu, aga sama ajaplaaniga on kokku lepitud kassihoid, lillehoid, ärihoid ja isegi Kõhutantsija vaktsiiniplaanid. Ja muidugi meie kõigi laevapiletid läheksid vastu taevast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar