Tere, mu pisike preili!
Sa saad kohe juba kuuekuuseks. Kuidas!???
Viimane kuu on olnud sinu jaoks päris murranguline. Kuskil 27. oktoobri paiku hakkasid sa kohalt liikuma. Ma ei kutsuks seda veel roomamiseks, sest sa tagurdad ja tundub, et kogemata, aga sa kohe kindlasti liigud. Muudkui sirutad oma käed sirgeks ja lähed. Vahel upitad veidi ka tagumikku ning pika ootamise järel sa lõpuks ka keerad end seljalt kõhule. See juhtus esimest korda alles nädala eest 3. novembril ja esialgu ei olnud ma üldse kindel, et see juhtuski. Ma olin su kuhugi maha pannud, et teha veidi koduseid toimetusi ja mõne minuti pärast, kui ma tagasi tulin, olid sa teistpidi, kui ma mäletasin sind jätnud olevat. Kuna sa oled meie teine laps ja su vend on ka hetkel üle nädala kergete haigustega kodus olnud, siis oli 50:50 tõenäosus, kas sa ise keerasid või aitas sind Triibu. Talle nimelt meeldib sind ringi rullida. Järgmisel päeval aga õnnestus mul oma silmaga ka näha, kuidas sa aeglaselt keerad paar korda. Ühe sain isegi filmile, sest su issi käib nüüd taas mõne päeva nädalas kontoris tööl ja ta tahtis ka näha. Ning su vanaemad muidugi ei taha samuti sellistest asjadest ilma jääda.
Üldiselt aga oled sa hästi tugev. Võid lõputult sirge seljaga mu süles ringi uudistada ja kui su kuhugi poollamavasse asendisse jätan, siis varsti kangutad sa end hoopis ettepoole ja enamasti küll varsti kukud külili või näoli, aga alla ka ei anna.
Sa oskad teha päris kõva häält ja teil on vennaga oamd naljad. Kõik ütlevad, et sa oled hästi rahulik laps ja eks sa vist oledki. Kui sa vahel harva oledki endast väljas, satun ma väga segadusse ega oska hästi käituda. Viimasel ajal aga oled sa ka hästi emmekas. Issi ei kõlba ja teised ammugi mitte. Kui Triibu on heas tujus, siis tema seltskond sobib ka, aga varem või hiljem saad sa haiget. Vahel kogemata. Vahel meelega. Emme süles on kõige turvalisem ja mõnusam su meelest ja ööd veedad sa mu kaenlaaugus. Vahel lõputult süües. Vahel teed pause ka ja lased mul välja puhata.
Sa oled nüüd juba toidu osas väga uudishimulik ja püüad meil asju käest ära võtta. Või taldrikutelt midagi haarata. Ma muudkui räägin sulle, et varsti, mõne nädala ja nüüd juba paari päeva pärast. Otsustasin, et sina saad oma esimesed ampsud kuuekuuselt. Kui suurt pidu ei õnnestu seekord korraldada, siis olgu vähemalt erilisem söögikord.
Muus osas oled sa vist üsna oma venna moodi, kuigi iga päevaga ka aina enam oma nägu. Ahjaa, eile kogesid sa esimest korda lund. Küll aknast ja ega ma pole päris kindel, kas sa nägid, aga lumi tuli.
Armastame sind palju-palju!
Emme ja issi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar