Mu pisike,
Mõned päevad tagasi said sa juba seitsmekuuseks ja mina pole siin suutnud veel isegi piltide toimetamisega sinu sünnini jõuda. Aeg lihtsalt lendab. Viimane kuu algas sinu jaoks esimeste ampsudega ja meie pere nüüdseks traditsiooni kohaselt said sa sel päeval avokaadot ja sidrunit. Lisaks praadisin sulle pidulikult oliiviõlis ühe viilu zuccinit, aga täna selgus, et sa eelistad seda hoopis toorelt. Sa olid nii valmis söömiseks. Muudkui püüdsid laualt ise asju haarata ja lugesid me suutäisi. Mina aga tahtsin seekord proovida kuue kuu täitumist oodata ja sellevõra on algus ka olnud veidi julgem.
Sa said kohe oma kätte tükitoitu ja ma ei ole midagi ise korralikult püreestanud. Osaliselt seetõttu, et ma väga ei karda enam. Osaliselt, sest ma ei jõua nii tihti saumiksrit välja võtta. Seega saad lihtsalt tambituna. Või külmana. Sarnasel põhjusel. Kõik asjad paistavad sulle esimesel korral huvi pakkuvat, aga edaspidi võin suuresti ise süüa. Seega ka nüüd - kuu aega hiljem - sööd sa üsna mikroskoopilisi koguseid ja veetopsi pole me näiteks veel välja otsinudki. Klaasist aga oled paaril korral ahnelt joonud. Proovinud oled sa aga juba paljusid asju - verikäkki, mida sa armastasid; mandariini, porgandit-kartulit-kõrvitsat-pastinaaki, külmutatud jõhvikaid ja kirsse, veidi hapukoort ja juustu, kreeka ja india toitu, pirni, ploomi, riisi, maisi, kana ja loomaliha ühe korra kumbagi püree osana ja üht-teist veel. Kui aga sulle korraga paar lusikatäit kõhtu saame, olen juba väga rahul. Päris palju tuleb välja tagasi ja ma olin unustanud, kui rokane see algus on. Ma ei teagi, kas sa oskad meelega asju välja sülitada või lihtsalt ei oska veel toitu hästi neelata. Samas piima jood sa palju ja tihti, nii et ma ei muretse. Või ei muretseks, kui eile meie kodukaal poleks mulle väitnud, et sa oled kergem kui kuu aja eest. Seda ma hästi ei usu, et sa nüüd 8,2 kilo oled, aga arsti juurde niisama kontrollima ka minna ei julge. Eriti, kuna sa köhid taas. Sellesse kuusse jäi ka üks kogu pere kõhuviirus, nii et mul on su haiguste arv juba peas sassis.
Sellesse kuuse jäi ka su esimese hamba tulek. Sa olid paar päeva veidi virilam, aga ei midagi hullu ja ma arvan, et see lõikus 5. detsembril, kuigi tundsin ma teda juba päev varem ja päev hiljem oli see selgelt suus. See on siiani esimene asi, mida sa oma vennast kiiremini teinud oled, aga kindlasti neid tuleb veel.
Sulle meeldib mähkimislaual paljalt vedeleda. Enamasti vann. Oma venna tegemisi jälgida. Uusi asju proovida. Minu külge kinnitatuna ringi seigelda. Sulle ei meeldi üksi jääda. Ei meeldi alati paitegemine ja sa võid me käed ära lükata. Sa kingid meile palju naeratusi ja matsutad palju toitu mäludes. Sa oled jätkuvalt hästi lühikarvaline ja just parajalt pontsakas. Sa hea meelega katsud me kiisusid ja mängid venna asjadega, kuni ta need sul käest ära kisub. Kisub ta niisamuti ka sinu enda asju, aga sa ei jää pikalt pahandama.
Sa oled emmekas, aga selle kuu lõpus julgesime me esimest korda jätta sind koos su onu ja onutütrega ning see läks päris hästi. Sa küll nutsid mingil määral, aga jäid isegi ööunne nendega. Muidu on alati vähemalt üks meist sinuga koos olnud ja nüüd käisime me mõlemad jõulupeol, sest me polnud aastaid käinud ja meil oli vaja korraks hinge tõmmata. Loodan, et sa mõistad. Kui mitte nüüd, siis kunagi hiljem.
Sa oled meile hullult kallis ja me jälgime huviga, milliseks inimeseks sa kasvad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar