Paarkümmend minutit tagasi said sa kaheksa kuud vanaks. Kaheksa. Juba!?? Ise sa selle kõrge vanuse üle täna kõige õnnelikum olnud just ei ole ja omaette olla pole tahtnud, kui ma sind just venna mänguasjadega üksi ei jäta. Ehk on asi selles, et sa hommikul ülihelikiirusel ja ma ei tea mis moodi venna voodi pealt pea ees vastu kõva autoteed alla potsatasid. Palun vabandust, et ma sind kinni püüda ei jõudnud! See teõsti juhtus ajaga, mil seal samas kõrval su seekord lausa koostööd tegevale vennale sokid jalga panin ja ma asetasin su ekstra kaugele voodi peale. Ehk on su paha tuju aga on taas mingi arengust lähtuv streik.
Viimane kuu möödus sul istumise tähe all, kui nii saab öelda. Sa ei oska küll veel ise istesse tõusta, aga kui oled juba kerge kalde all, siis vead end täitsa sirgelt istuma ja püsid kaua nii, ringi uudistades. Te vennaga pole kunagi olnud need lapsed, keda peaks istudes patjadega ääristama ja kukkunud oled sa väga vähe istukil asendist. Sulle hoopis väga meeldib. Isumine aga teeb ka minu elu palju lihtsamaks ja julgemaks.
Füüsilise koha pealt keerutad sa ka juba üsna palju igat pidi ja liigud vahel nii päris kaugele, aga muus osas lükkad end tagurpidi kuskile lauajala otsa vms kinni või siis püsid üsna paigal. Üks päev aga olid sa kui mänguhoos kass, keerutades end mähkekotirihmade järele. Sel kuul aga oli elamusi palju ka kohapealt liikumata, sest me veetsime suurema osa sellest Eestis ja olid pühad ja puhkus. Alles sünnipäevaks jõudsime tagasi ja tähistasime seda vennast järele jäänud - aga pika kehtivusajaga - džunglimagustoiduga kaheksakuusetele ja vanematele.
Viimasel kuul oled sa olnud ka kuidagi eriliselt emmekas. Alguses süüdistasin selles hammaste tulekut ja esimest korda teistele hoida jäämist, aga see muudkui kestis ja kestis. Ühtpidi on see hästi armas, et sa nii väga minuga koos olla tahad (mitte see, et sa südant lõhestavalt nutad) ja tagasi mu sülle saades sekundipealt rahulolevalt vait jääd, aga ei sulle endale ega kellelegi teisele ei saa need muud hetked, kui pead minust eemal olema, kuigi toredad olla. Õnneks aga viimasel nädalal oled sa olnud ka teiste suhtes veidi leplikum.
Sel kuul said sa juurde ka oma teise hamba, mis ilmus ülikiiresti ja igasuguse hoiatuseta jõulu esimesel pühal. Jõuluõhtul märkasin, et ige on kergelt valge ja oletasin, et ju see mõne päeva pärast annab endast märku, aga järgmiseks hommikuks oli ta juba kohal. Mul jälle hea meel, et see sul nii kergelt käis ja su kahe hambaga naeratused on nii armsad. Nad kasvavad nii kiiresti nagu ka sina tervikuna.
Ma ei tea, kui suur sa täpsemalt oled. Jõuluõhtul olid koos riietega 8,8kg ja pikkust ma ei teagi, aga järgmise kontrolli olime ka sunnitud edasi lükkama, sest me ootame reisijärgseid koronatesti vastuseid ja asi on veidi kahtlane.
Ka toit on sind nüüd veidi rohkem huvitama hakanud, kuigi see on meil aeglaselt edenenud ja olen siiani rahul, kui päeva jooksul ühe tuubi ära sööd, aga mõned korrad on juhtunud, et see saab ka ühe söögikorraga otsa. Tihti maitsevad sulle toidud teisel korral paremini ja puuviljadest ei paista sa eriti midagi arvavat. Kui, siis külmutatult. Banaani peale teed üldse vastikkust täis nägu. Samas aga oled sa mult ära varastanud päris piraka tüki pitsat ja üldse kannatad sa päris palju teise lapse sündroomi all. Või võidad sellest, et me oleme paindlikumad. Kes teab.
Sa olid väga oodatud laps, aga need esimesed kuud sinuga on mööda lennanud ja ei olnud üldse sellised, nagu ootasin. Meil on omaette olemise aega olnud väga vähe ja kui oleme olnud ainult sina, mina ja su issi, siis tundub kõik eriti kerge sinuga. Need, kes pole sinuga autoga sõitnud, küsivad tihti, kas sa üldse nutad. Nad ei olnud meiega, kui sa jõuluõhtul koju sõites üliväsinuna 32 minutit järjest röökisid, et siis viimaseks kolmeks minutiks uinuda.
Ei ole me sinuga jõudnud ei ujumistrenni ega regulaarsetele jalutuskäikudele teiste beebivanematega ega ka mitte avatud lasteaedadesse. Seda kõike mõjutavad ni korona, talv kui ka see, et sul on suurem vend ja ta on sügisel palju haige olnud. Kui me siis aga saaksimegi midagi kahekesi teha, siis on keegi meist tõbine või sõbrad tõbised. Või lihtsalt on emme väsinud või peab midagi muud tegema. Ma siiski loodan, et sa oled ka oma eluga siiani rahul, sest igav sul küll ei ole. Vennaga on lausa lõbus, kui ta parasjagu sulle kogemata või meelega haiget ei tee, kuigi ta on üsna kade ja tahab ka sinu mänguasjad käest ära võtta. Mulle siiski tundub, et teist saavad sõbrad ja ma väga loodan, et see ongi nii.
Me armastame sind väga-väga!
Emme ja issi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar