veebruar 17, 2008

Killukesi koolialgusest

Ma mõtlesin, et semestri algus on must surm, aga ei olnudki nii hull, kui ma arvasin. Enamik aineid on igavad küll, jah, aga mõned on täitsa huvitavad ja uskuge või ei - sel nädalal võtsin ma osa absoluutselt igast toimunud tunnist.

Tore oli muidugi näha oma koolikaaslasi, aga muidugi oli natuke kurb ka ja Katariina sai sellest aru, sest Sandra ei käi ju enam koolis ja Anne ka mitte ja ma olin nii harjunud nendega koos tundides igavlema või muljeid vahetama või koos kooli ja koolist koju minema, mida ma nüüd teha ei saa, aga elu läheb edasi. Nende oma ju läheb ka.

Sõbrapäevast pole nagu eriti midagi rääkida. Ainus eriti armas üllatus oli see, kui mingi grupeering jagas Raekoja platsil lilli ja soovis head sõbrapäeva. Ma sain kogemata lausa kaks ilusat roosi. Pärast ei saanud tükk aega naeratust näolt. Aitäh teile, kes te iganes ka ei olnud.

Huvitavatest asjadest veel, et ma tegelesin tööotsimisega jälle ja mu maili peale tuli väga huvitava sisuga tööpakkumine, mille juures ei olnud absoluutselt ühtegi vihjet, mis firmalt see pakkumine olla võiks. Google'i abiga mõtlesin ikka välja ka. eks näis, mis sellest saab. Ja oma firma juhid otsisid mu üles, et ada värskemat infot mängutoa plaanide kohta. Ja siis mõtlesin, et what the heck ja esitasin avalduse Tallinkile, et nad mind vähemalt suveks kruiisijuhiks võtaksid. Elame, näeme. Vahepeal vaatasin tähelepaneliku piguga ringi ka praktikakohtade järele. Ja ma tean, et see on üks neist nõmedatest postitustest, kus ma lihtsalt panen ritta oma tegemised, mis tegelikult kedagi peale minu enda ei huvita, aga kerige siis edasi eks. Ma tahan ise võib-olla mõne aasta pärast teada, mida päragusel ajal tegin või mõtlesin. Nagu kronoloogia või nii...

Täna sain veid targaks ka. Suure reklamai peale otsustasin oma hirmust võitu saada ja ka Torrentitega rinda pista, sest filmid ja sarjad on ju hea viis igavuse peletamiseks. Ja juhtus nii, nagu minuga peaaegu alati kohe peale mingi ilegaalse asjade allatõmbamisprogrammi kasutusele võttu juhtub - sain kaks ühes - programmi ja trooja hobuse. Fun, eks? Ma imestan, et mu läpakas veel elab. Aga selle nimel tuli mul ka kõvasti programmeerimist harjutada, hambaid krigistada, ajusid ragistada ja närve krussi ajada. Tundub, et on happy ending, aga jälle on mul kadunud igasugune uudishimu ja soov selliseid asju netist alla laadida. Ja see peaks siis veel kõige turvalisem lahendus olema.

Ahjaa... ma käisin tegelikult ka sel nädalal kaks korda tööl. See tuli vägagi kasuks, sest oma asenduspangakaardile pole a siiani järgi jõudnud ja uue saan alles järgmisel reedel. Lisaraha ja lisatöökogemus tulevad nagunii alati kasuks ja samal ajal, kui mina katsun ühe pangakaardi peal ellu jääda, koguneb teisele raha, mille peaksin saama igasuguste raskusteta kõrvale panna teate küll, mille jaoks eks. :)

Ega rohkem polegi midagi põnevat rääkida. Head ööd kõigile ja küll te kuulete minust ka jälle:)

4 kommentaari:

S.M ütles ...

aww :) ma luban, et tulen mõnikord sulle mõnda igavasse loengusse seltsiks :)

rapuntsel ütles ...

tegelikult ma tahtsin kommenteerida su pilti, et sa oled seal õudselt mu õe moodi :D ehmatasin ära esialgu :P

rapuntsel ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
S.M ütles ...

ah ma olen siis õel ka natukene: kooli algusest käib lahku ;)