juuli 16, 2011

Välk selgest taevast

Kuna eile oli tööl rahulikum päev, siis mõtlesin, et kasutan ära head võimalust ja proovin minna üle pika aja verd andma. Kontrollisin järgi ka, et neil on minu verd väga vaja ja valmistusin võitluseks teemal: see on tobe, et te ei luba mul malaariariigist tuleku järel terve aasta verd anda, sest mind on testitud, regulaarselt keemiat täis topitud ja üleüldse, varem piisas poolest aastast. Aastat aga ei pruugi enam kunagi jäädagi kahe India külastuse vahele ja nemad kaotavad ühe hea doonori. Ime siis, et paljud tõsised vereandmisfanatid valetavad neile oma kontrolltestis suurema headuse huvides.


Võin juba ette ruttavalt öelda, et kogu mu ettevalmistatud kaitsekõnest ei olnud üldse kasu, aga verd ei lubatud mul anda hoopis imelikumal põhjusel.


Kohe sinna jõudmisest peale hakkasid asjad toimuma ebastandardsel viisil. Nimelt saadeti mind registratuurist otse arstikabinetti, mitte tervisetesti täitma, aga ma olin nii rumal, et ei osanud mdiagi kahtlustada. Tetrist mänginud registratuuritöötaja, kes mind ise ei registreerinudki küsis veel, kas mul oli eelmine kord hemoglobiin madal ja siis kuulsin pealt kuidas ta mind õele punaseks nimetas.


Kui ma siis lõpuks arsti juurde sain, oli ikka täielik šokk, et minu eelmise korra (aasta tagasi) analüüsid on pannud mulle hepatiit C kahtluse. No kurat! Ma pole mingi joodik, narkomaan ega muu selline.


Õnneks uskusid ka nemad ise, et tegemist on valepositiivsega ja kordustest oli olnud nagunii negatiivne, aga ikkagi ei lubatud mul verd anda. Ei aidanud ka minu kinntus, et Indias testiti mul ka kõike võimalikku ja midagi ei tulnud välja ja et kuna tegin vahetult enne eelmist vereandmist vaktsiine, siis äkki on asi selles. Kõik! Mul on joon all ja nad teatavad mulle uue analüüsi tulemustest. Kui aga nüüd ka läbi kukun, siis olen mitmeks aastaks diskvalifitseeritud mingite mittespetsiifiliste markerite pärast.


Miks minuni aga juba aasta tagasi see info ei jõudnud, paneb kõige rohkem vihastama. Arst ütles vaid, et ju prooviti helistada, aga ei saadud kätte. No mingu persse! Miks nad siis mailiaadresse ka iga kord uuendavad? On üsna selge, et tol hetkel, kui üldse helistatigi, olin ma juba Indias ja kasutasin teist numbrit. Aga see on ju nii tõsine asi, et nad oleksid pidanud kasuma iga võimalikku viisi minu informeerimisest. Mõelge, kui mitut inimest ma aastaga tahtmatult nakatada oleksin võinud! Aga neile on tähtis vaid nende patsientide tervis, mitte good of all mankind.


Kahju, et ettevõttel, kuhu isegi väga tahtnuks tööle minna, on nüüd sellised kommunikatsioonierrorid ning muidugi mina tulin sealt ikka tõsiselt šokeerituna ära.

Kommentaare ei ole: