Tere, mu kallis!
Sa said eile juba kahekuuseks ja tähistasid seda oma siiani kõige virinarohkema päevaga. Samas täna oled sa selline kukupai, et ma ei tea, mida mõelda. Praegugi lamad rahulikult minu kõrval kergelt minu vastu toetudes ja isegi ei võitle väga unega. See ei ole enam kaugel ja üllatuslikult sa ei pahandagi, et mina, sinu emme, midagi muud teen peale sinu süles kiigutamise ja jäägitu tähelepanu pakkumise.
Meil on olnud väga huvitav kuu. Juba selle kuu esimestel päevadel hakkasid ka oluliselt rohkem suhtlema, otsa vaatama, märkama asju ja naeratusi kinkima. Neid saame me iga päev kümneid ja see on nii tore. Paar korda olen isegi tabanud su naeru kõkutamast. See on üsna samasugune naer, nagu su emmelgi, pea hääletu ja sissehingamisega. Mõned kilked on ka ikkagi siin-seal tulnud.
Sinu lemmikasjadeks on hetkel lambid, peeglid, aknad ja emme must-valge valgust läbi laskev pesakiik. Kõiki neid võid sa pikalt ja piiramatu huviga jälgida.
Sa oled hakanud ka meid järgi tegema või vähemalt mulle tundub, et sa vastad tihti naeratustele naeratustega, näitad keelt vastu ja kui mina söön, siis hakkab ka sinu rusikas rohkem suud tabama.
Sa oled päris tugev tegelane, kuigi trenni meeldib sulle teha umbes sama palju kui emmele. Näen, kuidas sa juba praegu end jalgadega edasi lükkad ja aina rohkem upitad sa pead üles. Me võime juba ligi kaks nädalat sinuga ringi käia ilma su pead toetamata. Muidugi, oleme alati valmis sind püüdma ja kui sa väsinud oled, siis vajud rohkem ära, aga juba on sind oluliselt kergem süles kanda.
Viimase kahe pluss nädalaga oled sa hakanud ka öödest rohkem lugu pidama ja samas veedad oluliselt vähem aega süües. Ma olin selle pärast natuke mures, aga selgus, et kaalu võtad sa ikka mühinal juurde ja isegi meie ämmakas küsis, et kas mu tissidest tuleb puhast koort või.
Nii nagu su keha on muutunud tugevamaks, on ka su hääl muutunud kõvemaks ja kui sulle miski ei meeldi, siis enda teada sa seda ei jäta. Enamasti mõni minut pärast seda, kui mulle tundub, et sa magad sügavalt ja olen julgenud su käest ära panna, oled sa taas - kõps - üleval ning hüüad mu järele. Või tissi järele. Sinu jaoks vist väga vahet ei ole. Samas üle viie minuti sa jutti ei nuta jätkuvalt õnneks.
Sa oled hakanud ka veidi mänguasjadele tähelepanu pöörama ja reageerid aina enam helidele. Millegi kättesaamine aga tundub siiani veel olevat õnnelik juhus. Kõik kõrinad ja krõbinad püüavad su tähelepanu. Olgu selleks siis susistavaid helisid tegev emme või harjaga diivanilt su okse küürimise heli. Nalja kui palju.
Su lemmikmäng on keelega suust kohupiima väljalükkamine iga kord pärast seda, kui olen jõudnud su näo kuivaks tupsutada. Vahel tundub, et sa võiksid ja peaksidki vannis elama ja ega sul selle vastu midagi ei oleks ka. Käisime sel nädalal esimest korda sinuga koos vannis. Siiani on see issi pärusmaa olnud. Seal muutud sa vaikseks ja aupaklikuks ja hea ongi. Kui toetan sind kergelt turjast, siis püüad sa ise end jalgadega edasi lükata. Varsti tahaksin sinuga ujumistrenni proovida.
Eilse sünnipäeva puhul käisime me sinuga esimest korda mänguringis ja sa ei maganudki seda maha, vaid vaatasid imetlusega teisi beebisid ning sealset organisaatorit, kes sai sult kingituseks tohutult naeratusi. Emmest oli sul tükk aega täitsa savi. Lõpuks siiski sai vist liiga palju uusi muljeid, sest siis tahtsid sa taas vaid kaisus olla ja mis mulgi selle vastu olla saab. Eriti, kui ma parasjagu midagi muud tegema ei pea.
Igatahes aeg lendab ja nii põnev on jälgida, kuidas sa kasvad. Nüüd lisanduvad juba ka su vanamehesoengule pisikesed uued juuksed üle kogu pea ja pisikesest kribust beebist pole eriti midagi järgi jäänud. Ootame huviga, mida kolmas kuu toob.
Armastusega,
Sinu emme
Sa said eile juba kahekuuseks ja tähistasid seda oma siiani kõige virinarohkema päevaga. Samas täna oled sa selline kukupai, et ma ei tea, mida mõelda. Praegugi lamad rahulikult minu kõrval kergelt minu vastu toetudes ja isegi ei võitle väga unega. See ei ole enam kaugel ja üllatuslikult sa ei pahandagi, et mina, sinu emme, midagi muud teen peale sinu süles kiigutamise ja jäägitu tähelepanu pakkumise.
Meil on olnud väga huvitav kuu. Juba selle kuu esimestel päevadel hakkasid ka oluliselt rohkem suhtlema, otsa vaatama, märkama asju ja naeratusi kinkima. Neid saame me iga päev kümneid ja see on nii tore. Paar korda olen isegi tabanud su naeru kõkutamast. See on üsna samasugune naer, nagu su emmelgi, pea hääletu ja sissehingamisega. Mõned kilked on ka ikkagi siin-seal tulnud.
Sinu lemmikasjadeks on hetkel lambid, peeglid, aknad ja emme must-valge valgust läbi laskev pesakiik. Kõiki neid võid sa pikalt ja piiramatu huviga jälgida.
Sa oled hakanud ka meid järgi tegema või vähemalt mulle tundub, et sa vastad tihti naeratustele naeratustega, näitad keelt vastu ja kui mina söön, siis hakkab ka sinu rusikas rohkem suud tabama.
Sa oled päris tugev tegelane, kuigi trenni meeldib sulle teha umbes sama palju kui emmele. Näen, kuidas sa juba praegu end jalgadega edasi lükkad ja aina rohkem upitad sa pead üles. Me võime juba ligi kaks nädalat sinuga ringi käia ilma su pead toetamata. Muidugi, oleme alati valmis sind püüdma ja kui sa väsinud oled, siis vajud rohkem ära, aga juba on sind oluliselt kergem süles kanda.
Viimase kahe pluss nädalaga oled sa hakanud ka öödest rohkem lugu pidama ja samas veedad oluliselt vähem aega süües. Ma olin selle pärast natuke mures, aga selgus, et kaalu võtad sa ikka mühinal juurde ja isegi meie ämmakas küsis, et kas mu tissidest tuleb puhast koort või.
Nii nagu su keha on muutunud tugevamaks, on ka su hääl muutunud kõvemaks ja kui sulle miski ei meeldi, siis enda teada sa seda ei jäta. Enamasti mõni minut pärast seda, kui mulle tundub, et sa magad sügavalt ja olen julgenud su käest ära panna, oled sa taas - kõps - üleval ning hüüad mu järele. Või tissi järele. Sinu jaoks vist väga vahet ei ole. Samas üle viie minuti sa jutti ei nuta jätkuvalt õnneks.
Sa oled hakanud ka veidi mänguasjadele tähelepanu pöörama ja reageerid aina enam helidele. Millegi kättesaamine aga tundub siiani veel olevat õnnelik juhus. Kõik kõrinad ja krõbinad püüavad su tähelepanu. Olgu selleks siis susistavaid helisid tegev emme või harjaga diivanilt su okse küürimise heli. Nalja kui palju.
Su lemmikmäng on keelega suust kohupiima väljalükkamine iga kord pärast seda, kui olen jõudnud su näo kuivaks tupsutada. Vahel tundub, et sa võiksid ja peaksidki vannis elama ja ega sul selle vastu midagi ei oleks ka. Käisime sel nädalal esimest korda sinuga koos vannis. Siiani on see issi pärusmaa olnud. Seal muutud sa vaikseks ja aupaklikuks ja hea ongi. Kui toetan sind kergelt turjast, siis püüad sa ise end jalgadega edasi lükata. Varsti tahaksin sinuga ujumistrenni proovida.
Eilse sünnipäeva puhul käisime me sinuga esimest korda mänguringis ja sa ei maganudki seda maha, vaid vaatasid imetlusega teisi beebisid ning sealset organisaatorit, kes sai sult kingituseks tohutult naeratusi. Emmest oli sul tükk aega täitsa savi. Lõpuks siiski sai vist liiga palju uusi muljeid, sest siis tahtsid sa taas vaid kaisus olla ja mis mulgi selle vastu olla saab. Eriti, kui ma parasjagu midagi muud tegema ei pea.
Igatahes aeg lendab ja nii põnev on jälgida, kuidas sa kasvad. Nüüd lisanduvad juba ka su vanamehesoengule pisikesed uued juuksed üle kogu pea ja pisikesest kribust beebist pole eriti midagi järgi jäänud. Ootame huviga, mida kolmas kuu toob.
Armastusega,
Sinu emme
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar