Hoiatus! Siit tuleb nüüd monsterpostitus, aga luban üle pika aja see-eest piltidega illustreerida :) Nimelt algas #realnappyweek ehk päris mähkmete nädal ja see annab mulle hea võimaluse lõpuks oma kogemustest riidest mähkmetega rääkida ning saadud õppetunde jagada. Ma tean, et nii mõnigi teine populaarne blogija on ka riidest mähkmeid Eestis promonud ja riskin sattuda mähkmejutust tüdinud lugejate pahameele osaliseks, aga kui minu vaatenurgast on kas või ühel teist kasu või aitab see leida julgust ka riidest mähkmeid proovida, siis on asi seda väärt :)
Esiteks, riidest mähkmed on tänapäeval hoopis midagi muud, kui marlide voltimine, sõlmimine ja haaknõelad ja keetma kakaseid mähkmeid ka ei pea. Seega ärge laske oma emadel end hirmutada enne, kui olete end teemaga veidi rohkem kurssi viinud. Kui kodus on olemas pesumasin ja ehk ka kuivati, siis ülejäänu on vaid katsetamise rõõm.
Riidest mähkmeid on päris mitmesuguseid, nii et igaüks peaks leidma midagi enda maitsele ja olukorrale vastavalt. Ma ei ole mingi eriline ökotädi, kuigi üheks suureks põhjuseks riidest mähkmete valikul osutus just tahtmine mitte panustada mitme tonni sadu aastaid laguneva ja vaid mõni tund kasutuses olnud ühekordsete mähkmete prügimäele saatmisesse. Samas ei kuulu minu kogusse ei marlisid ega villapükse, mida veel kuidagi töötlema peab, aga võib-olla see polegi nii keeruline. Mul lihtsalt ei ole kogemust ja seega ma neist rohkem ei räägi.
Minu mähkmeparki kuulub erinevatelt brändidelt nii kõik ühes tüüpi mähkmeid, taskumähkmeid kui ka mähkmekatteid ja te ehk ei teagi, kui nunnud neist paljud välja näevad. Jälle, midagi igale maitsele ja siinkohal ka hoiatus - nende ostmisest võib kergelt sõltuvusse sattuda ja see omakorda tekitab taas suurema jalajälje keskkonnareostuse mõttes, aga on minu meelest siiski parem variant, kui see ühekordsete prügimägi. Lisaks on neile korralik järelturg.
Kolmas argument lisaks keskkonnasõbralikkusele ja välimusele on mähkmete hind. Nimelt riidest mähkmetega on võimalik odavamalt hakkama saada, kui ühekordsetega. Kui võrrelda ühe mähkme hinda, siis on muidugi vahe röögatu riidekate kahjuks, aga õigesti hooldades võib mitu last samade mähkmetega kogu mähkmeaja jooksul käia.
On veel ka inimesi, kes väidavad, et riidest mähkmetega on nahaärritusi vähem ning need ka lekivad vähem. Mina neil teemadel kaasa rääkida ei oska, sest võrdluspilt puudub, aga ei kurda ka. Vahel ikka juhtub nii üht kui teist, aga see vist on normaalne ja just nii nagu pabermähkmetega, tuleb leida just enda lapsele sobivaimad.
Rohkem ma üldinfole ei keskendu. Huvilisi aitab kindlasti Facebook'i grupp nimega Riidest mähkmete KKK. Mina olen sealt paljudele küsimustele vastused saanud ning lisaks olulist infot, mille peale ise ei oleks osanud tullagi. Veel on olemas veebileht nimega Fluff University. Kindlasti ka palju muid blogisid ja teisi allikaid, aga kui te minu blogisse sattusite, siis olete vast isegi juba uurimistööga alustanud.
Niisiis...
Kõige lihtsamaks peetakse tihti AIOsid ehk All In One ehk kõik ühes tüüpi mähkmeid, sest need olla üsna sarnased kasutusmugavuselt ühekordsetele. Neid on ka erinevaid ja minu kogus on hetkel vaid Bambooty AIOd, mis eeldavad küll ise veidi sisulappide paikasättimist, aga põhilapid on juba otsapidi mähkmekatte külge õmmeldud (mis teeb kuivamise kiiremaks) ja kaasas on ka lisalapp, mille saab vajadusel trukkidega samuti katte külge panna. See tundub kõige ratsionaalsem lahendus olevat ning Bambooty omal on erinevad lapid erinevatest materjalidest, nii et igaüks saab ise valida, milline materjal lapse naha vastas olema saab. See on hea, sest mõnes olukorras tahaks, et lapsel oleks alati kuiv tunne ja siis on lahenduseks mikrofliis. Teinekord aga (nt allergikute puhul või potitreeningu perioodil) tahaks just, et laps tunneks, kui mähe märg on. Googeldage edasi erinevate materjalide plusse ja miinuseid huvi korral. Minu AIOd näevad välja nii:
Minu meelest veel lihtsam variant on taskumähkmed.
Jah, need tahavad küll veidi rohkem mässamist, sest mähkmesisu tuleb ise panna suure tasku sisse ning võtta enne pesemist sealt taas välja, aga ei ole lihtsama välimusega mähet. Kui need juba valmis pandud on, siis saab iga vanaisa ja lasteaiakasvataja ka need vajadusel õigesti jalga lapsele. Enne, kui ma emaks sain, arvasin ma, et taskud on üsna jälgid, sest ma peaksin pidevalt ise käsipidi pissi ja kaka sees olema ja ei lohutanud mind ka sõnad, et sisu saab tihti siltipidi välja sikutada ilma mustaks saamata. Praegu ei loksuta sellised asjad mind üldse. Nagunii tuleb ju lapse peput puhastada ning aeg-ajalt määrdunud riideid käidelda. Taskuid on aga erinevaid ja siinkohal räägingi oma nahal saadud õppetundidest, sest on nii palju asju, mida ei oska veebilehelt ilusaid mustrilisi mähkmeid valides kohe vaadata.
Näiteks, taskumähkmete puhul tasub tähelepanu pöörata, kus tasku täpsemalt asub ja milline on selle sissepääsuava.
Minu lemmiksüsteem taskutel on padjapüüri meenutav (pildil vasakult kolmas). See tähendab, et avaus on kahekordselt kaetud ja selliseid mähkmeid müüb näiteks Milovia. Seega peaks ikka väga vaeva nägema, et sisu sealt kuidagi välja vingerdada ning samal põhjusel ei esine seljalekkeid pea kunagi.
Enamikul taskumähkmetest on lihtsalt kummiga krookes auk mähkme tagaosas. See on ka täiesti okei lahendus. Nii on kõige lihtsam sisusid sinna panna ja naljalt need välja ka ei tule. Selliseid lahendusi pakuvad nt Baba+Boo ja Alva Baby (pildil kaks vasakpoolset).
Kõige totakam lahendus, mida ma olen näinud, on aga Wonderoo'l (pildil parempoolne), kus mähkme tagaosas lotendab lihtsalt suur avaus ja voodririidel pole mingit krooget. Nii on oht, et kas voodririie ise või mõni sisu jääb vett tõrjuva katte vahelt otsapidi välja ja siis on kuri karjas. Alati peab mähkmeid vahetades selja üle kontrollima ning isegi siis ei saa päris kindel olla.
Mähkmekatted on ka toredad asjad. Nende sisse saab toppida mida iganes tahad, kuigi ka taskutele pakutakse erinevaid sisusid ja paljud eksperimenteerivad ega jää originaalsisude juurde. Muuseas, mõningate brändide puhul tuleb taskute ja katetega mõni sisu kaasa, teistel tuleb eraldi osta. Neid peetakse sellegipoolest kõige säästlikumaks ja vähem ruumi võtvamaks lahenduseks.
Mähkmekatete osas olen ma vist kõige rohkem õppetunde saanud. Esiteks, vaata alati, alati, ALATI, kuidas sisu seal püsima peaks ning mis materjalist on nii katte sisekülg kui ka kinnitusotsakesed. Piltide pealt saate loodetavasti paremini aru, mida ma silmas pean.
Minu lemmikvariant on, kus vett tõrjuva PUL katte sisemisel küljel ei ole mingit voodrit. Samuti on kinnitusotsakesed PUList või muust õhukesest kangast tehtud ja nii ees kui taga (pildil vasakult teine ja neljas). Kõige parem variant on veel see, kui sisud saab trukkidega paika panna. Nüüd pean ka tunnistama, et ma ei ole veel leidnud ühtegi mähet, kus kõik need tingimused täidetud oleksid.
Kui kattel on vooder, siis väidetavalt on see mõnusam, kui sisu mingil pühjusel nihkub ja see vahane riie otse lapse naha vastu läheb. Samas, kui palju seda ikka juhtub? Kõik muud variandid aga nullivad ära mähkmekatete põhieelise - võimaluse need kohe või kerge ülepühkimise järel ilma pesemata uuesti kasutusse võtta. Öeldakse ju, et kui kate on jäänud puhtaks, siis piisab vaid mähkmesisu vahetusest ning nii võid kas või terve päeva ühe mähkmekattega hakkama saada. Enamasti küll nii hästi ei lähe ja kohe kindlasti mitte, kui seal mingi pehme vooder, mis pissi endasse imeb, on. See ju hakkab haisema. Halvad näited on Bambooty ja Nups (pildil esimene) minu kollektsioonist. Ka Milovia (pildil kolmas) on veidi kehv, sest tal küll ei ole voodrit, aga kinnitusotsakesed on pehmest fliisist, mis on kuivana küll lapse vastas mõnus, aga saab ju kergelt märjaks. Head näited on Blueberry ja Ecobebe (pildil neljas ja teine), mis on puhtalt PUList. Sellistele tingimustele vastab ka Alva Baby kate, aga seal on minu meelest lausa liiga suured otsataskud.
Huvitav näide on aga Mommy Mouse, mille sisekülg on suures osas PUList, aga mitte vahase vaid mustrilise küljega esindatud. Osaliselt on seal asutuses ka mingi peenike võrkkangas ning otsakinnitus on ka vetthülgav. Seega kokkuvõttes on tegu ühe parima lahendusega, aga ma tulen selle juurde veel tagasi.
Nups saab minu poolt veel ühe miinuspunkti, kuna tal puuduvad täielikult kinnitused, mis sisusid paigal hoiaksid. See ongi lihtsalt puhas kate. Tuleb lihtsalt loota parimat, et sisud kuhugile ei liiguks. Mommy Mouse'il aga on mingil kummalisel põhjusel vaid ühel pool otsatasku. Sellel mähkmekattel ei ole küll vaja neid otsakesi originaalsisude paigalhoidmiseks, aga mulle tundub ikka, et need aitavad kaitseda lekete eest ning võimaldavad vajadusel ka teisi sisusid kasutada.
Meil kasutusel olevad Bambooty (pildil vasakul) ja Mommy Mouse (paremal) mähkmekatteid iseloomustab ka väljend SIO ehk Snap In One. Nad on peaaegu nagu kõik ühes mähkmed, sest kõik käib üheks tükiks, aga ühest otsast sisulappide katte külge õmblemise asemel käivad seal sisud paika trukkidega. Minu meelest on see väga hea ja kindel lahendus, sest tead raudselt, et sisu ei saa kuhugi ära liikuda. Kui ma mõtlengi Bambooty omast kui kõik ühes lahendusest, siis on tegu väga hea mähkmega, sest sellisel juhul on ka okei, kui kõik osad pärast iga kasutuskorda pessu minema peavad. Nimelt on need fliisiga vooderdatud ja see saab alati märjaks. Mommy Mouse aga peab mitu ringi vastu.
Millele veel võiks mõelda mähete valimisel?
Üks asi, mis paljudele meeldib, on see, kui mähkme jalaaugu ääres on topeltkummid. Kaks kummi on ikka parem kui üks lekete vältimiseks. Mina isiklikult ei taju, et ühekordse kummiga mähkmed rohkem lekiksid, aga kaks kummi aitavad paremini paigal hoida suuremat pampu - näiteks ööks pandud mitut sisu. Topeltkumme näete näiteks Baba+Boo taskumähkmel ning Ecobebe ja Blueberry mähkmekatetel.
Trukkide paigutus on teine asi, mida ma olen õppinud veidi vaatama. Ma ei saa öelda, et mõni üldse ei töötaks, aga enda elu lihtsustamiseks võiks kaaluda kõigi samasuguse paigutusega mähkmete ostmist. Muidu öösel unisena on üsna keeruline kiiresti välja mõelda, millisel mähkmel käib vasak pool peal, millisel parem. Millel on kõige kitsamas asendis vaja panna kinni 4. ja 6. trukk, millel 4. ja 5 ning millisel tuleb kinnitada ainult kaks trukki ning millisel kuus pluss vertikaalsed, kui te seda enne teinud ei ole või on vaja asendit kohendada.
Trukkide miinuseks krõpsude ees on vast astmelisus ja veidi suurem keerukus just nende eelnimetatud asjade tõttu. Samuti võib ette tulla hetki, kus tuleb üks mähkmepool jätta lõdvemaks kui teine, sest kui trukke paralleelselt kinnitada, jääb mähe kas liiga lõdvalt või pigistama. Samas minu meelest on krõpsude miinused palju suuremad ja seega olen oma kogu täielikult trukkidega mähetest üles ehitanud. Niisiis, kuigi krõpsud käivad tõenäoliselt kiiremini kinni ja suuruse reguleerimine on paindlikum, käivad nad ka kiiremini lahti (st, et suuremad lapsed kisuvad krõpsudega mähkmed ise vaevata jalast ära) või jäävad pesus asjade külge kinni ning rikuvad riideid. Peaks iga kord meeles pidama krõpsud enne pesu korralikult kinnitada või üldse võrkkotis pesta. Lisaks koguvad kõik krõpsud aja pikku enda külge sodi, kuni nad enam kinni ei püsi. Kodus, kus on karvased lemmikloomad, nagu meil, ei tundunud need üldse mõeldavana.
Üheks trukkide ja üldse mähkme suuruse reguleerimise alateemaks on peenikesed/paksud jalad. Iga mudel kõigile ei sobi ja ka sobiv mudel võib ajapikku ebasobivaks muutuda nagu ka ebasobiv sobima hakata, kui laps kasvab. Kõige parem pidi olema konkreetsele suurusele vastavaid mähkmeid kasutada, aga kui ei ole soovi või raha mitu korda tervet oma mähkmeparki välja vahetada, siis soovitan valida, nagu enamik, one size ehk ühes suuruses mähkmed, mis sobivad pea terve mähkmeperioodi jooksul (pildil Alva Baby oma suurimas ja Milovia one size ühes väikseimas asendis. Tegelikult käivad need küljeklapid vajadusel ka risti üksteisest üle päris pisikese beebiga).
One size mähkmetel on lisaks horisontaaltrukkidele, mis lasevad lapse kasvades vööst mähet järele anda, ka vertikaaltrukid, mis lasevad pikkust ja ka jalaaukude suurust reguleerida. Erandiks on Bambooty, millel pole võimalik esipaneelil vertikaaltrukke omavahel ühendada, vaid horisontaaltrukke rida allapoole kinnitada, mis jätab ripakile üsna naljaka osa (pildil vasakul).
On mähkmeid nagu Ecobebe, mil on lausa neli erinevat kõrgust, aga enamikul on kolm ja vastsündinu mähkmetel nagu Milovia kaks, Nupsul ainult üks. Lisaks kõrgusele võib erineda ka see, mitu rida neid vertikaaltrukke on ja see mängib vahel olulist rolli. Näiteks kahe reaga ei ole võimalik teostada ekstra peenikeste jalgade seadet, kus vöökoha alumine trukk kinnitatakse äärmistes ridades oma tavaaugu asemel kõige alumise vertikaalse augu külge ning vahepealsed omavahel. Katsetage erinevaid variante nii seadistamise kui brändide osas! Minu meelest head mähked pisikese beebiga alustamiseks on kõiksugused Miloviad, Ecobebe (pildil paremal) ja Mommy Mouse (pildil vasakul). Teistesse kasvas ta sisse umbes ühekuusena.
Viimaseks teemaks tänases mammutpostituses on mähkmesisud. Neid on ka üsna mitmesuguseid. Enamik on ristkülikukujulised ja valmistatud kas bambusest, mikrofiibrist, mikrofliisist, puuvillast, kanepist või mingisugused segud. On ka spetsmaterjale, mis peaksid eriti hästi hingama või märja tunde jätma ning samuti fliislapid, mida muu peale paigaldada kuiva tunde tagamiseks. Neist igal on oma eelised ja miinused. Minu kogus on kõik need variandid esindatud ja kasutusel. Lisaks on olemas ka vormiõmmeldud sisud, mis on ise ka üleni mähkme kujuga ja peaksid olema eriti lekkekindlad. Lihtsalt mitte vetthülgavad. Minu kogus on selliseid hetkel vaid üks proovimiseks.
Huvitav variant on veel Momme Mouse SIO mähetele sobiv Travel sari, millel on külgedel stretchosad, mis aitavad ka keerulisemates oludes lekkeid vältida ja on lapse jaoks hästi pehmed ning mugavad (pildil paremal). Mina plaanin neid juurde hankida.
Muus osas eelistan ma tavalisi bambusristkülikuid hea imavuse saavutamiseks ning fliispinnaga asju katete puhul. Aga ma ka alles katsetan, mis kus kõige paremini töötab. Googeldage edasi! Ja pidage meeles, et puhas mikrofiiber ei tohi oma kuivatava pinna tõttu otse naha vastu jääda.
Loodetavasti jõudis mõni lugeja ka terve postituse lõpuni. Kui kellelgi on konkreetseid küsimusi, siis vastan hea meelega. Mina ja kolmekune Triibu aga oleme mõlemad rahul, et riidest mähete kasuks otsustasime.
Esiteks, riidest mähkmed on tänapäeval hoopis midagi muud, kui marlide voltimine, sõlmimine ja haaknõelad ja keetma kakaseid mähkmeid ka ei pea. Seega ärge laske oma emadel end hirmutada enne, kui olete end teemaga veidi rohkem kurssi viinud. Kui kodus on olemas pesumasin ja ehk ka kuivati, siis ülejäänu on vaid katsetamise rõõm.
Riidest mähkmeid on päris mitmesuguseid, nii et igaüks peaks leidma midagi enda maitsele ja olukorrale vastavalt. Ma ei ole mingi eriline ökotädi, kuigi üheks suureks põhjuseks riidest mähkmete valikul osutus just tahtmine mitte panustada mitme tonni sadu aastaid laguneva ja vaid mõni tund kasutuses olnud ühekordsete mähkmete prügimäele saatmisesse. Samas ei kuulu minu kogusse ei marlisid ega villapükse, mida veel kuidagi töötlema peab, aga võib-olla see polegi nii keeruline. Mul lihtsalt ei ole kogemust ja seega ma neist rohkem ei räägi.
Minu mähkmeparki kuulub erinevatelt brändidelt nii kõik ühes tüüpi mähkmeid, taskumähkmeid kui ka mähkmekatteid ja te ehk ei teagi, kui nunnud neist paljud välja näevad. Jälle, midagi igale maitsele ja siinkohal ka hoiatus - nende ostmisest võib kergelt sõltuvusse sattuda ja see omakorda tekitab taas suurema jalajälje keskkonnareostuse mõttes, aga on minu meelest siiski parem variant, kui see ühekordsete prügimägi. Lisaks on neile korralik järelturg.
Kolmas argument lisaks keskkonnasõbralikkusele ja välimusele on mähkmete hind. Nimelt riidest mähkmetega on võimalik odavamalt hakkama saada, kui ühekordsetega. Kui võrrelda ühe mähkme hinda, siis on muidugi vahe röögatu riidekate kahjuks, aga õigesti hooldades võib mitu last samade mähkmetega kogu mähkmeaja jooksul käia.
On veel ka inimesi, kes väidavad, et riidest mähkmetega on nahaärritusi vähem ning need ka lekivad vähem. Mina neil teemadel kaasa rääkida ei oska, sest võrdluspilt puudub, aga ei kurda ka. Vahel ikka juhtub nii üht kui teist, aga see vist on normaalne ja just nii nagu pabermähkmetega, tuleb leida just enda lapsele sobivaimad.
Rohkem ma üldinfole ei keskendu. Huvilisi aitab kindlasti Facebook'i grupp nimega Riidest mähkmete KKK. Mina olen sealt paljudele küsimustele vastused saanud ning lisaks olulist infot, mille peale ise ei oleks osanud tullagi. Veel on olemas veebileht nimega Fluff University. Kindlasti ka palju muid blogisid ja teisi allikaid, aga kui te minu blogisse sattusite, siis olete vast isegi juba uurimistööga alustanud.
Niisiis...
Kõige lihtsamaks peetakse tihti AIOsid ehk All In One ehk kõik ühes tüüpi mähkmeid, sest need olla üsna sarnased kasutusmugavuselt ühekordsetele. Neid on ka erinevaid ja minu kogus on hetkel vaid Bambooty AIOd, mis eeldavad küll ise veidi sisulappide paikasättimist, aga põhilapid on juba otsapidi mähkmekatte külge õmmeldud (mis teeb kuivamise kiiremaks) ja kaasas on ka lisalapp, mille saab vajadusel trukkidega samuti katte külge panna. See tundub kõige ratsionaalsem lahendus olevat ning Bambooty omal on erinevad lapid erinevatest materjalidest, nii et igaüks saab ise valida, milline materjal lapse naha vastas olema saab. See on hea, sest mõnes olukorras tahaks, et lapsel oleks alati kuiv tunne ja siis on lahenduseks mikrofliis. Teinekord aga (nt allergikute puhul või potitreeningu perioodil) tahaks just, et laps tunneks, kui mähe märg on. Googeldage edasi erinevate materjalide plusse ja miinuseid huvi korral. Minu AIOd näevad välja nii:
Minu meelest veel lihtsam variant on taskumähkmed.
Näiteks, taskumähkmete puhul tasub tähelepanu pöörata, kus tasku täpsemalt asub ja milline on selle sissepääsuava.
Minu lemmiksüsteem taskutel on padjapüüri meenutav (pildil vasakult kolmas). See tähendab, et avaus on kahekordselt kaetud ja selliseid mähkmeid müüb näiteks Milovia. Seega peaks ikka väga vaeva nägema, et sisu sealt kuidagi välja vingerdada ning samal põhjusel ei esine seljalekkeid pea kunagi.
Vaakult Alva Baby, Baba+Boo, Milovia ja Wonderoo |
Enamikul taskumähkmetest on lihtsalt kummiga krookes auk mähkme tagaosas. See on ka täiesti okei lahendus. Nii on kõige lihtsam sisusid sinna panna ja naljalt need välja ka ei tule. Selliseid lahendusi pakuvad nt Baba+Boo ja Alva Baby (pildil kaks vasakpoolset).
Kõige totakam lahendus, mida ma olen näinud, on aga Wonderoo'l (pildil parempoolne), kus mähkme tagaosas lotendab lihtsalt suur avaus ja voodririidel pole mingit krooget. Nii on oht, et kas voodririie ise või mõni sisu jääb vett tõrjuva katte vahelt otsapidi välja ja siis on kuri karjas. Alati peab mähkmeid vahetades selja üle kontrollima ning isegi siis ei saa päris kindel olla.
Mähkmekatted on ka toredad asjad. Nende sisse saab toppida mida iganes tahad, kuigi ka taskutele pakutakse erinevaid sisusid ja paljud eksperimenteerivad ega jää originaalsisude juurde. Muuseas, mõningate brändide puhul tuleb taskute ja katetega mõni sisu kaasa, teistel tuleb eraldi osta. Neid peetakse sellegipoolest kõige säästlikumaks ja vähem ruumi võtvamaks lahenduseks.
Mähkmekatete osas olen ma vist kõige rohkem õppetunde saanud. Esiteks, vaata alati, alati, ALATI, kuidas sisu seal püsima peaks ning mis materjalist on nii katte sisekülg kui ka kinnitusotsakesed. Piltide pealt saate loodetavasti paremini aru, mida ma silmas pean.
Minu lemmikvariant on, kus vett tõrjuva PUL katte sisemisel küljel ei ole mingit voodrit. Samuti on kinnitusotsakesed PUList või muust õhukesest kangast tehtud ja nii ees kui taga (pildil vasakult teine ja neljas). Kõige parem variant on veel see, kui sisud saab trukkidega paika panna. Nüüd pean ka tunnistama, et ma ei ole veel leidnud ühtegi mähet, kus kõik need tingimused täidetud oleksid.
Vasakult Nups, Ecobebe, Milovia ja Blueberry |
Kui kattel on vooder, siis väidetavalt on see mõnusam, kui sisu mingil pühjusel nihkub ja see vahane riie otse lapse naha vastu läheb. Samas, kui palju seda ikka juhtub? Kõik muud variandid aga nullivad ära mähkmekatete põhieelise - võimaluse need kohe või kerge ülepühkimise järel ilma pesemata uuesti kasutusse võtta. Öeldakse ju, et kui kate on jäänud puhtaks, siis piisab vaid mähkmesisu vahetusest ning nii võid kas või terve päeva ühe mähkmekattega hakkama saada. Enamasti küll nii hästi ei lähe ja kohe kindlasti mitte, kui seal mingi pehme vooder, mis pissi endasse imeb, on. See ju hakkab haisema. Halvad näited on Bambooty ja Nups (pildil esimene) minu kollektsioonist. Ka Milovia (pildil kolmas) on veidi kehv, sest tal küll ei ole voodrit, aga kinnitusotsakesed on pehmest fliisist, mis on kuivana küll lapse vastas mõnus, aga saab ju kergelt märjaks. Head näited on Blueberry ja Ecobebe (pildil neljas ja teine), mis on puhtalt PUList. Sellistele tingimustele vastab ka Alva Baby kate, aga seal on minu meelest lausa liiga suured otsataskud.
Huvitav näide on aga Mommy Mouse, mille sisekülg on suures osas PUList, aga mitte vahase vaid mustrilise küljega esindatud. Osaliselt on seal asutuses ka mingi peenike võrkkangas ning otsakinnitus on ka vetthülgav. Seega kokkuvõttes on tegu ühe parima lahendusega, aga ma tulen selle juurde veel tagasi.
Nups saab minu poolt veel ühe miinuspunkti, kuna tal puuduvad täielikult kinnitused, mis sisusid paigal hoiaksid. See ongi lihtsalt puhas kate. Tuleb lihtsalt loota parimat, et sisud kuhugile ei liiguks. Mommy Mouse'il aga on mingil kummalisel põhjusel vaid ühel pool otsatasku. Sellel mähkmekattel ei ole küll vaja neid otsakesi originaalsisude paigalhoidmiseks, aga mulle tundub ikka, et need aitavad kaitseda lekete eest ning võimaldavad vajadusel ka teisi sisusid kasutada.
Meil kasutusel olevad Bambooty (pildil vasakul) ja Mommy Mouse (paremal) mähkmekatteid iseloomustab ka väljend SIO ehk Snap In One. Nad on peaaegu nagu kõik ühes mähkmed, sest kõik käib üheks tükiks, aga ühest otsast sisulappide katte külge õmblemise asemel käivad seal sisud paika trukkidega. Minu meelest on see väga hea ja kindel lahendus, sest tead raudselt, et sisu ei saa kuhugi ära liikuda. Kui ma mõtlengi Bambooty omast kui kõik ühes lahendusest, siis on tegu väga hea mähkmega, sest sellisel juhul on ka okei, kui kõik osad pärast iga kasutuskorda pessu minema peavad. Nimelt on need fliisiga vooderdatud ja see saab alati märjaks. Mommy Mouse aga peab mitu ringi vastu.
Vasakul Bambooty trukkidega käiv fliispinnaga kate, paremal Mommy Mouse |
Millele veel võiks mõelda mähete valimisel?
Üks asi, mis paljudele meeldib, on see, kui mähkme jalaaugu ääres on topeltkummid. Kaks kummi on ikka parem kui üks lekete vältimiseks. Mina isiklikult ei taju, et ühekordse kummiga mähkmed rohkem lekiksid, aga kaks kummi aitavad paremini paigal hoida suuremat pampu - näiteks ööks pandud mitut sisu. Topeltkumme näete näiteks Baba+Boo taskumähkmel ning Ecobebe ja Blueberry mähkmekatetel.
Vasakult Alva Baby, Milovia ja Blueberry |
Trukkide paigutus on teine asi, mida ma olen õppinud veidi vaatama. Ma ei saa öelda, et mõni üldse ei töötaks, aga enda elu lihtsustamiseks võiks kaaluda kõigi samasuguse paigutusega mähkmete ostmist. Muidu öösel unisena on üsna keeruline kiiresti välja mõelda, millisel mähkmel käib vasak pool peal, millisel parem. Millel on kõige kitsamas asendis vaja panna kinni 4. ja 6. trukk, millel 4. ja 5 ning millisel tuleb kinnitada ainult kaks trukki ning millisel kuus pluss vertikaalsed, kui te seda enne teinud ei ole või on vaja asendit kohendada.
Trukkide miinuseks krõpsude ees on vast astmelisus ja veidi suurem keerukus just nende eelnimetatud asjade tõttu. Samuti võib ette tulla hetki, kus tuleb üks mähkmepool jätta lõdvemaks kui teine, sest kui trukke paralleelselt kinnitada, jääb mähe kas liiga lõdvalt või pigistama. Samas minu meelest on krõpsude miinused palju suuremad ja seega olen oma kogu täielikult trukkidega mähetest üles ehitanud. Niisiis, kuigi krõpsud käivad tõenäoliselt kiiremini kinni ja suuruse reguleerimine on paindlikum, käivad nad ka kiiremini lahti (st, et suuremad lapsed kisuvad krõpsudega mähkmed ise vaevata jalast ära) või jäävad pesus asjade külge kinni ning rikuvad riideid. Peaks iga kord meeles pidama krõpsud enne pesu korralikult kinnitada või üldse võrkkotis pesta. Lisaks koguvad kõik krõpsud aja pikku enda külge sodi, kuni nad enam kinni ei püsi. Kodus, kus on karvased lemmikloomad, nagu meil, ei tundunud need üldse mõeldavana.
Vasakult Milovia vastsündinute mähkmekate ja Nups S suuruses kate |
Üheks trukkide ja üldse mähkme suuruse reguleerimise alateemaks on peenikesed/paksud jalad. Iga mudel kõigile ei sobi ja ka sobiv mudel võib ajapikku ebasobivaks muutuda nagu ka ebasobiv sobima hakata, kui laps kasvab. Kõige parem pidi olema konkreetsele suurusele vastavaid mähkmeid kasutada, aga kui ei ole soovi või raha mitu korda tervet oma mähkmeparki välja vahetada, siis soovitan valida, nagu enamik, one size ehk ühes suuruses mähkmed, mis sobivad pea terve mähkmeperioodi jooksul (pildil Alva Baby oma suurimas ja Milovia one size ühes väikseimas asendis. Tegelikult käivad need küljeklapid vajadusel ka risti üksteisest üle päris pisikese beebiga).
Vasakult Alva Baby ja Milovia ühes suuruses taskumähkmed |
One size mähkmetel on lisaks horisontaaltrukkidele, mis lasevad lapse kasvades vööst mähet järele anda, ka vertikaaltrukid, mis lasevad pikkust ja ka jalaaukude suurust reguleerida. Erandiks on Bambooty, millel pole võimalik esipaneelil vertikaaltrukke omavahel ühendada, vaid horisontaaltrukke rida allapoole kinnitada, mis jätab ripakile üsna naljaka osa (pildil vasakul).
Vasakult Bambooty ja Mommy Mouse |
On mähkmeid nagu Ecobebe, mil on lausa neli erinevat kõrgust, aga enamikul on kolm ja vastsündinu mähkmetel nagu Milovia kaks, Nupsul ainult üks. Lisaks kõrgusele võib erineda ka see, mitu rida neid vertikaaltrukke on ja see mängib vahel olulist rolli. Näiteks kahe reaga ei ole võimalik teostada ekstra peenikeste jalgade seadet, kus vöökoha alumine trukk kinnitatakse äärmistes ridades oma tavaaugu asemel kõige alumise vertikaalse augu külge ning vahepealsed omavahel. Katsetage erinevaid variante nii seadistamise kui brändide osas! Minu meelest head mähked pisikese beebiga alustamiseks on kõiksugused Miloviad, Ecobebe (pildil paremal) ja Mommy Mouse (pildil vasakul). Teistesse kasvas ta sisse umbes ühekuusena.
Vasakult Mommy Mouse, Bambooty ja Ecobebe |
Viimaseks teemaks tänases mammutpostituses on mähkmesisud. Neid on ka üsna mitmesuguseid. Enamik on ristkülikukujulised ja valmistatud kas bambusest, mikrofiibrist, mikrofliisist, puuvillast, kanepist või mingisugused segud. On ka spetsmaterjale, mis peaksid eriti hästi hingama või märja tunde jätma ning samuti fliislapid, mida muu peale paigaldada kuiva tunde tagamiseks. Neist igal on oma eelised ja miinused. Minu kogus on kõik need variandid esindatud ja kasutusel. Lisaks on olemas ka vormiõmmeldud sisud, mis on ise ka üleni mähkme kujuga ja peaksid olema eriti lekkekindlad. Lihtsalt mitte vetthülgavad. Minu kogus on selliseid hetkel vaid üks proovimiseks.
Vasakult fliispinnaga mikrofiiber, tavaline mikrofiiber, puuvill, bambus, söega fliis/bambus, kanep |
Huvitav variant on veel Momme Mouse SIO mähetele sobiv Travel sari, millel on külgedel stretchosad, mis aitavad ka keerulisemates oludes lekkeid vältida ja on lapse jaoks hästi pehmed ning mugavad (pildil paremal). Mina plaanin neid juurde hankida.
Bambooty SIO ja Mommy Mouse koos Travel bambussisuga |
Muus osas eelistan ma tavalisi bambusristkülikuid hea imavuse saavutamiseks ning fliispinnaga asju katete puhul. Aga ma ka alles katsetan, mis kus kõige paremini töötab. Googeldage edasi! Ja pidage meeles, et puhas mikrofiiber ei tohi oma kuivatava pinna tõttu otse naha vastu jääda.
Loodetavasti jõudis mõni lugeja ka terve postituse lõpuni. Kui kellelgi on konkreetseid küsimusi, siis vastan hea meelega. Mina ja kolmekune Triibu aga oleme mõlemad rahul, et riidest mähete kasuks otsustasime.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar