Oeh, nii palju on veel rääkimata ja ette ruttavalt võin öelda, et see päev on nüüd edukalt seljataga ja meie õnnelikult abielus. Mitte, et me erilist erinevust tunneksime. Nagu juba enne naersime, uued sõrmused saime lihtsalt.
Alustame siis sõrmustest, sest neist ma vist ei olegi kirjutanud. Seda teemat googeldades veetsin ikka päevi, sest kuigi mul alguses ei olnud mingit konkreetset ideed, siis mulle väga meeldis mu esimene nö placeholder kihlasõrmus ja see saigi inspiratsiooniallikaks. Sain teada, et seda tüüpi sõrmuseid kutsutakse halo-sõrmusteks, sest neil on suure kivi ümber terve ring väiksemaid. Keskel võib olla erineva kujuga ja isegi erinevat värvi kive ning ümber võib olla ka nt kaks ringi. Samas ma ei tahtnud eriti kõrget sõrmust, sest see tundus ebamugav, aga ruumi pidi jääma ka abielusõrmusele, et nad koos terviku moodustaksid, mitte tunduks nagu siga ja kägu kõrvuti. Lõpuks leidsin ühe vist Kanada päritolu teemantite veebilehe, millel oli väga hea funktsioon, kus sai näha, kuidas jääksid koos erinevad sõrmused ja valikuid oli neil tohutult. Lõpuks leidsime enda omad siiski Rootsist, aga sain selgeks, mis töötab ja mis üldse mitte. Kaugeltki kõik, mis vaimusilmas tundus ilus, ei tundunud enam ilus. Lõpuks proovisime ka päriselt sõrme mõningaid variante, blingiga ja ilma ning otsustasime lihtsama puhtama look'i kasuks. Samas on mu abielusõrmus piisavalt eriline, sest meie vägagi populaarne fotograaf ei olnud sellist veel näinud. See tehtigi mulle eritellimusel, sest rootsi turul sellist saada ei olnud. Milline see täpsemalt on, las jääda meie teada. Ma ei püüa siin ka mingit trendi alustada. Igatahes nüüd, kui need mõlemad mu sõrmes istuvad, olen oma valikuga väga rahul, aga kaalun veel, kas lasta need kokku keevitada, et vähem keerutaksid või mitte.
Me tulime Eestisse kaks nädalat enne pulmi, et ei läheks liiga hulluks tormamiseks ja see oli hea mõte. Saime mõned päevad ka teistele teemadele keskenduda, suve nautida ja sõpradega aega veeta. Samas oli ka närvilisemaid hetki, sest ma ei saa ikka veel aru, kuidas Eesti pulmamaastiku tegijad lubavad endale kliendi ootama jätmist nädalaks või kauemakski. Ka need, kes on palju kiidetud ja tundunud väga professionaalsed. Ma ei saa aru ka näiteks sellest, kuidas meie populaarne pulmakorraldaja saab tegutseda ainult eesnimega. Ma siiani ei tea ta perekonnanime, uskuge või mitte. Ta ei kasuta seda kusagil suhtluses ega isegi oma ettevõtte kodulehel. Modernsel ajal sain ka ta telefoninumbri teada alles paar päeva enne pulmi, aga see oli tingitud pigem sellest, et varem polnud vaja.
Viimaste nädalate jooksul püüdsin ennustada parimaid hetki, et tellida ära personaalsed esemed, sest liiga vara tellides on oht, et need ei vasta enam tegelikkusele või kirjutame lihtsalt liigselt raha korstnasse. Samas detailid ise olid kuuldavasti nii minulikud ja me jäime väga rahule.
Ma teadsin juba väga ammu, millise pulmasuveniiri tahan tellida meie külalistele ja kuna need olid identsed, siis saime need juba kevadel ära tellida. Valituks osutusid graveeringuga metallist kõrred - midagi, mida ma veel Eesti pulmamaastikul ei olnud näinud ja mis samas tundusid nunnud ja praktilised. Pea kõik võtsid enda omad kaasa ka. Eestis olen küll näinud reklaami pilliroost kõrtele, aga need ei tundu kaugeltki nii stiilsed ega pikaajalised.
Ammu teadsin ka, et tahan, et nimesiltidel oleks mingi praktiline väärtus või vähemalt, et need oleksid midagi enamat kui paberilipik. Esialgu nägin nimelisi kokteilisegajaid ja plaanisin need pulgakookide sisse torgata, sest miks mitte alustada pidusööki magusaga!? Aja möödudes aga leidsin veel ägedama variandi, kus nimesilt ripub joogiklaasi küljes ja aitab teisi udupäid nagu mina peo käigus oma klaasi üles leida. Need meeldisid kõigile väga ja mul endal oli nimesildist korduvalt abi, olles liikunud lauast lauda, et külalistega suhelda. Keegi ju ei keela neid ka tulevikus kasutada. Pärit on need Lätist ja tulid kohale suurepäraselt pakituna ning nägid välja imelised ja veidi suuremad kui ma ootasin. Ainsa kriitikana pean mainima, et ma jätsin need pärast likku ja siis kohati peegelpind hägustus. Ma ei teagi, kuidas täpselt.
Mul oli pikalt ka idee lauaplaani osas. Teadsin, et ma ei taha mingit traditsioonilist nimekirja. Ei ilusas pildiraamis, pleksiklaasile graveeritult vms. Mulle meeldis mõte oksast ja rippuvatest lauakonstellatsioonidest, aga kuidas see täpselt välja nägema peaks, ma ei teadnud. Kujutasin ette midagi jõuluornamendilikku. Ühel hetkel aga - ja mulle nii meeldis, kuidas asjad ükshaaval paika loksusid - jäi mulle ette mingi eesti noormehe vineerist ametinimede reklaam ja kuigi ma ei ole üldse vineerifänn, kirjutasin talle oma ideega. Nimelt tahtsin ma integreerida meie peoteemasse kuidagi tammesid, sest see puu on esindatud meie mõlema perekonnanimedes. Samas ei tahtnud ma mingit robustset lahendust ja Etsy oli täis mingeid üle mõistuse kalleid variante tammest dekoratsioonidest või siis nägid need välja väga rustikaalsed ega olnud üldse meie teema. See noormees aga tuli meile igati vastu ja leidis lahendusi ka siis, kui neid alguses ei olnud. Viimaks tegi ta meile imelised valgeks värvitud tammelehed lauanimede ja nimekirjadega, mis nägid välja äärmiselt nunnud. Ta tegi meile veel ka kingilaeka, sest mulle oli juba ammu jäänud silma üks eriline, aga see oli tohutult kallis ja kui ma ka oleksin selle hinna alla neelanud, siis post oleks maksnud veel ca 40 eurot ja kokku tundus see lihtsalt ulmeline. Nüüd see noormees aga aitas leida mulle ühe teise ilusa mustri, seda kohendada minu soovitud suurusele; tegi proovitöid ja kõik kokku läks see maksma umbes neljandiku originaali hinnast ning tuli me enda kodumaalt. Kui keegi soovib, siis hea meelega jagan kontakti. Tema nimi on Kauri Tammai.
Nüüd aga oli ju laudadele endale ju ka nimesilte vaja. Ootasin siinkohal nõu meie pulmakorraldajalt, aga tema soovitas tellida samast kohast, kust tulid inimeste nimesildid ja selleks hetkeks tundus aja ja kulude koha pealt ka juba, et kui läks trumm, mingu ka pulgad, ning panin ühe viimase hetkel tellimuse teele. Nimesiltideks soovitas pulmakorraldaja valida midagi originaalsemat kui numbrid. Nt ühised reisisihtkohad. Ma tõsiselt kaalusin meie jaoks tähenduslike kohanimede kasutamist, aga Lemmik ei armastanud just seda ideed ning lõpuks otsustasime hoopis oma lemmik lauamängude nimede kasuks. Võib-olla see ei haakunud nii väga kõige muuga, aga see seostus meie huvidega ning kuigi me vist ei maininud seda üldse nt paaripanijale, otsustas ta ka meie tseremooniateksti mängudest kirjutada. Seega tekkis ka sinna seos.
Üsna vahetult enne pulmi tutvustati mulle ka floristi ja mulle väga meeldis, kui hästi ta mu soove luges. Tema saadetud pakkumisega, mida ma alguses hästi avadagi ei julgenud, sest ootasin jõhkrat hinda, olid kaasas pildid kirjeldamaks, mida umbes oodata ja ta oli nendega nii pihta pannud. Ma ise polnud nii hästi oma mõtteid illustreerivaid pilte leidnudki. Lisaks meeldis talle ka mu mereklaasi kasutamise mõte, millest ju kogu me valitud värvigamma alguse sai. Käisime veel enne pulmi kolme põlvkonnaga klaasi lisaks korjamas ja nii see kasutusse läkski, illustreerides elegantselt meie üle mere suhet. Kui kunagisest laevapulma ideest ei tulnud midagi välja, siis meri lihtsalt pidi kuidagi esindatud olema nii peol kui ka piltides. Teisiti lihtsalt ei kujutanud ma ette.
Sellesse pulmaeelsesse perioodi mahtus ka imetore tüdrukute õhtu või õigemini terve päev, aga sellest ja teistest asjaest mõni teine kord.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar