jaanuar 25, 2008

Ja ikka veel on piinlik emane olemise pärast

Natuke isiklik teema, aga kui kedagi häirib, siis võite silmad kinni panna. Ma olin vist üsna aeglane areneja, aga sellegipoolest olen ma juba kuus aastat töökorras naine olnud. Mõelda vaid, mul võiks olla viie-aastane laps. Palun, ei. Mulle meeldivad lapsed, aga praegu küll veel ühtegi päriseks ei taha.

Igatahes, võiks arvata, et selle teemaga seoses ei saa enam küll mingit piinlikkustunnet tekkida. No mis seal siis ikka nii erilist on? Pool maailma veritseb regulaarselt ja seda iga kuu. Peaks olema täiesti normaalne käia poes süüa ostmas ja ühtlasi haarata letilt kaasa vajalikud hügieenitarbed. KOndoomidega on sama lugu.

Eile siis läksin mina emale küüslauku ostma ning mõtlesin oma varusid täiendada ja no ei läinud asjad ikka päris nii nagu plaanitud. Endal oli täitsa naljakas. Nagu mingi varateismeline oleksin. Poes, kus mina käisin, olid ühekordsed nõud ja hügieenitarbed kõrvuti ning leti ees seisis kamp mürsikuid poisse. Ma siis sundisin end veel mööda poodi ringi jalutama ja aega parajaks tegema, kuni nad edasi liiguvad. Tol hetkel sai veel vabanduseks tuua, et nad olid ju täpselt ees, aga samas, ma oleksin võinud ju paluda neil ka korraks eest ära tulla. See selleks. Minu tehnikaga sain ka, mis tahtsin.

Aga poes oli ka üks kena mees. Ma isegi ei mäleta nende poisikeste nägusid, aga tema näoilmegi ei taha ununeda. Ja muidugi me jõudsime seal järgneva kahe minuti jooksul veel kolmes kohas kokk põrgata. Kulminatsioon oli muidugi see, et avatud oli vaid üks kassa ja kui mina oma kauba valitud sain, oli tema sabas viimane. Ei jäänudki muud üle, seisin tema taha. Te mõtlete, et savi eks!?

Üldjuhul olekski. Arvatavasti me ei kohtu enam kunagi ja mul pole aimugi, kas ta mulle tegelikult meeldibki või veelgi olulisem - kas mina talle. Või kas me räägime üldse ühte keelt. Muidu olekski savi, aga ikkagi ajab punastama juba mõte sellest, et pead oma hügieenitarbed tema nina all letile laotama. Just nii ma tegingi. Polnud eriti teisi valikuid ja lõppude lõpuks... I'm a grown woman. Or sth...

Sellega see põnev jutt lõppebki. Rohkem eio juhtunud midagi. Tema maksis ära ja kadus silmist. Minu point aga on see, et pole vist oluline, kui vana või kogenud oled. Üks kena poiss suudab ikka puna põskedele meelitada. Ma eelistaksin küll põhjusena komplimenti, aga juhtub ka sedasi nagu minul.


Mis veel põnevat teoksil...
No avastasin, et üks mu sõber on "meesteajakirja" tööle läinud. Kogemusteta toimetajaks. Nice.
Ja üks teine sõber kutsus mind üldse esimest korda sünnipäevale. Ta ei pea seda mu teada kunagi või siis: guys only stiilis.
Ma olen jälle hakanud oma tulevikule mõtlema ning erinevaid variante uurima. Hetkel on kaalul nii oma firmaga jätkamine, üks teine sama üldjoontes erialaga tegelev firma, üks minu päris erialaga seotud olev firma, Au Pairindus, vabatahtlik töö, mujale edasi õppima minek, Euroülikoliga katsetamine ja kindlasti midagi veel. Valikuid kui palju. Kui keegi vaid ütleks, mis on õige valik.
Ja ma oleksin peaaegu oma järgmise kevade ära rikkunud, sest olin unustanud ühe kevadise aine praegu registreerimata. Õnneks, eile avastasin.
Nojah, eriti rohkem põnevat polegi. Mis siis ikka nii väga põnevat juhtuda saab, kui kolmandiku päevast magagad, umbes sama kaua oled tööl ja viimase osa kasutad ära lõõgastumiseks. Ainult see oli fun, et eile mängisime KMiga kaksiktorni 18ndal korrusel tagaajamist.

Kommentaare ei ole: