Ma ei rääkinudki teile, kuidas ma nii nädal aega tagasi Koplis ära eksisin. Oli see vast kogemus. Kujutage ette: õues on pime, kaart on olemas, aga ei aita, olete Tallinna kõige kriminogeensemaks peetavas linnaosas, lõppemas on nii bensiin kui mobiiliaku, ümberringi on vaid võõrast keelt rääkivad inimesed, kes ise ka ei tea midagi tänavatest, mida neil otseselt vaja pole. Ja siis helistate sealkandis elavale sõbrale, kes SAMUTI ei tea, kus te olete või olla tahaksite. Juba ajab kõik närvi, sest liiklus seal ei ole ka mingi naljaasi ja mingil põhjusel ei julge autot ka tänava ääres seisma jätta. Igaks juhuks kontrollte veel üle, kas autouksed on ikka lukus. On. Õnneks...
Lõpuks leiate suurte raskustega koha, mida olete otsinud. Ja siis tuleb välja, et see siiski ei ole päris see koht. Kuskil läks midagi sassi. Ning pealekauba, pandi see viisteist minutit tagasi kinni. Oh õnne ja rõõmu. Peale rohkem kui tunniajast asjatut seiklemist saab lõpuks koju sõitma hakata, vaid lootes, et bensiini jagub.
Siis veel huvitavad/häid asju. Käisin ükspäev Reijoga Macis. Mul oli juba nii ammu isu, aga ei suutnud end sinna vedada. Nagu mul raske oleks korraks Mustakivisse sõita eks. Aga enne peaks sularaha võtma... Enivei, üksi ei suutnud. Ja koos oligi lõbusam. Pärast shopingtripi, mille käigus sai uus kesklinna kaubamaja ülevaadatud (õudus kuubis, tohutu kasutu ruum, tohutud kasutud poed ja hunnik arhitektuurilisi lõkse), läksime Maci, kus õppisin ära, et kui mina saan edumaa oma burgeri söömisel, siis ma lõpetan sellega samal ajal, kui Reijol neli ja pool otsa saab. Ta rääkis mulle veel mind ja ennast päästnud hädavalest seoses meie tequiilaõhtuga, mida ma siia igaks juhuks kirja ei pane.
Üks veel. Täna, kui ma üritasin tubli olla ja õppimisele keskenduda, helistas mulle Svea ja ütles, et lahtise peaga poiss oli üle küsinud, kas ma ikka tulen ta sünnipäevale sel reedel? No ja kui juba nii armsasti paluti. LPP rääkis veel kõrvalt, et pea ka juba terve jne. Ma vist siis lähen. Kui selleks hetkeks veel mingeid rahasid alles on. Ma ju panin enamuse rahadest kättesaamatusse kohta - Hispaania reisi fondi. Ja tõesti. Hetkel ei saa sellele keegi ligi. Mina ka mitte. Huvitav, kas läheb jamaks? Ga vähemalt ma sain peale pooleaastast ootamist oma lemmiklõhna kätte. See on ju hea, aga halvast küljest... see võiks mul juba otsas olla.
Lõpuks leiate suurte raskustega koha, mida olete otsinud. Ja siis tuleb välja, et see siiski ei ole päris see koht. Kuskil läks midagi sassi. Ning pealekauba, pandi see viisteist minutit tagasi kinni. Oh õnne ja rõõmu. Peale rohkem kui tunniajast asjatut seiklemist saab lõpuks koju sõitma hakata, vaid lootes, et bensiini jagub.
Siis veel huvitavad/häid asju. Käisin ükspäev Reijoga Macis. Mul oli juba nii ammu isu, aga ei suutnud end sinna vedada. Nagu mul raske oleks korraks Mustakivisse sõita eks. Aga enne peaks sularaha võtma... Enivei, üksi ei suutnud. Ja koos oligi lõbusam. Pärast shopingtripi, mille käigus sai uus kesklinna kaubamaja ülevaadatud (õudus kuubis, tohutu kasutu ruum, tohutud kasutud poed ja hunnik arhitektuurilisi lõkse), läksime Maci, kus õppisin ära, et kui mina saan edumaa oma burgeri söömisel, siis ma lõpetan sellega samal ajal, kui Reijol neli ja pool otsa saab. Ta rääkis mulle veel mind ja ennast päästnud hädavalest seoses meie tequiilaõhtuga, mida ma siia igaks juhuks kirja ei pane.
Üks veel. Täna, kui ma üritasin tubli olla ja õppimisele keskenduda, helistas mulle Svea ja ütles, et lahtise peaga poiss oli üle küsinud, kas ma ikka tulen ta sünnipäevale sel reedel? No ja kui juba nii armsasti paluti. LPP rääkis veel kõrvalt, et pea ka juba terve jne. Ma vist siis lähen. Kui selleks hetkeks veel mingeid rahasid alles on. Ma ju panin enamuse rahadest kättesaamatusse kohta - Hispaania reisi fondi. Ja tõesti. Hetkel ei saa sellele keegi ligi. Mina ka mitte. Huvitav, kas läheb jamaks? Ga vähemalt ma sain peale pooleaastast ootamist oma lemmiklõhna kätte. See on ju hea, aga halvast küljest... see võiks mul juba otsas olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar