Nagu enamus teist vist juba teab, sõidame me Sandraga järgmisel reedel Barcelonasse. Seiklema ja puhkama ja rutiini murdma. Täiesti esimest korda ilma teistepoolse orgunnita ja ilma erilise korralduseta. Plaanime ööbida erinevate kohalike juures ja nüüdseks on ka leitud ööbimispaigad koos tagavaravõimalustega.
Kuna ma ei tahtnud selline parasiit olla, kes kasutab ära teiste külalislahkust, aga ise midagi vastu ei anna peale paari pudeli siinse viina ja muude pisikingitusteta, siis otsustasin juba enne oma reisi siin vastu võtta paar külalist. Kahe inimesega oli plaanis kohtuda ja üks ööseks endale jätta, aga hetkeseis on see, et millegipärast kaks tükki, kes tahtsid minuga Tallinnas tegemist teha, on sattunud Tartusse ja eile veetsin suurepärase õhtu ja pool ööd kolmandaga.
Tema nimi on Angelo, ta on minust kümme aastat vanem, elab Hollangis ja pärit on Itaaliast. Tänu talle avastasin oma giidivõimed. Tegime huupi linnas kahetunnise tiiru ja ta jäi väga rahule. Kui ta just ei valetanud mulle. Me jõudsime kogemata väga paljudesse huvitavatesse kohtadesse; kohtadesse, kus ma isegi polnud varem või ammu käinud (nt üks vene kirik, kust ukse pealt tagasi pöörudsin, sest kõigil teistel naistel oli pea kaetud ja mulle tundus mitte kaetud peaga sisenemine pühaduseteotusena) ja ajastus oli ka hea. Nt jõudsime huupi lipulangetamisele Hermanni tornis. Muidugi, aeg-ajalt kasutasin ikkagi väljendeid: seal on üks tähtis kuju. Võid pildistada, aga ma ei tea, mis see on. Seejärel läksime Olde Hansasse sööma. Ma polnud seal käinud mingi poolteist aastat. Peale kohtamist ühe perverdiga sealsel pinnal. Vastikustunne oli sees. Angelo tegi selle koha minu jaoks jälle meeldivaks.
Sõime ja rääkisime tunde juttu. Enne keskööd läksime otsisime mu auto üles tänavalt, kus ma kunagi varem käinud polnud, aga kuhu olin sunnitud parkima ja tegime tiiru poolele linnale peale. Lõpetasime Pirital jalutades. Tal tekkis vaimustus meie ilusast puhtast merest. Tahtis isegi ujuma minna, kuni tal vett katsuda käskisin:D Pärast sain veel kingituseks lilled lisaks välja tehtud kallile õhtusöögile. Kusjuures, ma ei oodanud seda. Aga ta tahtis gentlemaniks jääda.
Koju jõudsin kell kaks, olles tõestanud talle, kui kehv autojuht ma vahel olla võin. Sõitsin samas kohas üle äärekivi, kus eelmine aasta kummi lõhkusin. Vahepeal pole seda kuskil kordagi juhtunud, aga seal nagu tõmbab mind äärekivi poole. Hommikuni oli paanika, et kas on kumm katki või ei.
Enivei. Angelo oli tore ja intelligentne ja üldse mitte siuke ilane itaallane, kes esimese asjana küsib, kas mul on keegi. Me rääkisime vägagi imelikest teemadest ja juttu jätkus kogu aeg vastava kohvitagi.
Võimalik, et kohtume kolmapäeval Tartus ja võimalik, et kohtun homem seal ka ühe teise tüübiga, kes eile öösel pidutseda otsustas. Mina kaasa minna ei jaksanud ja ta ei julgenud hakata enam öösel üksi minu poole tulema. Igatahes, CS on väga lahe.
Side lõpp!
Kuna ma ei tahtnud selline parasiit olla, kes kasutab ära teiste külalislahkust, aga ise midagi vastu ei anna peale paari pudeli siinse viina ja muude pisikingitusteta, siis otsustasin juba enne oma reisi siin vastu võtta paar külalist. Kahe inimesega oli plaanis kohtuda ja üks ööseks endale jätta, aga hetkeseis on see, et millegipärast kaks tükki, kes tahtsid minuga Tallinnas tegemist teha, on sattunud Tartusse ja eile veetsin suurepärase õhtu ja pool ööd kolmandaga.
Tema nimi on Angelo, ta on minust kümme aastat vanem, elab Hollangis ja pärit on Itaaliast. Tänu talle avastasin oma giidivõimed. Tegime huupi linnas kahetunnise tiiru ja ta jäi väga rahule. Kui ta just ei valetanud mulle. Me jõudsime kogemata väga paljudesse huvitavatesse kohtadesse; kohtadesse, kus ma isegi polnud varem või ammu käinud (nt üks vene kirik, kust ukse pealt tagasi pöörudsin, sest kõigil teistel naistel oli pea kaetud ja mulle tundus mitte kaetud peaga sisenemine pühaduseteotusena) ja ajastus oli ka hea. Nt jõudsime huupi lipulangetamisele Hermanni tornis. Muidugi, aeg-ajalt kasutasin ikkagi väljendeid: seal on üks tähtis kuju. Võid pildistada, aga ma ei tea, mis see on. Seejärel läksime Olde Hansasse sööma. Ma polnud seal käinud mingi poolteist aastat. Peale kohtamist ühe perverdiga sealsel pinnal. Vastikustunne oli sees. Angelo tegi selle koha minu jaoks jälle meeldivaks.
Sõime ja rääkisime tunde juttu. Enne keskööd läksime otsisime mu auto üles tänavalt, kus ma kunagi varem käinud polnud, aga kuhu olin sunnitud parkima ja tegime tiiru poolele linnale peale. Lõpetasime Pirital jalutades. Tal tekkis vaimustus meie ilusast puhtast merest. Tahtis isegi ujuma minna, kuni tal vett katsuda käskisin:D Pärast sain veel kingituseks lilled lisaks välja tehtud kallile õhtusöögile. Kusjuures, ma ei oodanud seda. Aga ta tahtis gentlemaniks jääda.
Koju jõudsin kell kaks, olles tõestanud talle, kui kehv autojuht ma vahel olla võin. Sõitsin samas kohas üle äärekivi, kus eelmine aasta kummi lõhkusin. Vahepeal pole seda kuskil kordagi juhtunud, aga seal nagu tõmbab mind äärekivi poole. Hommikuni oli paanika, et kas on kumm katki või ei.
Enivei. Angelo oli tore ja intelligentne ja üldse mitte siuke ilane itaallane, kes esimese asjana küsib, kas mul on keegi. Me rääkisime vägagi imelikest teemadest ja juttu jätkus kogu aeg vastava kohvitagi.
Võimalik, et kohtume kolmapäeval Tartus ja võimalik, et kohtun homem seal ka ühe teise tüübiga, kes eile öösel pidutseda otsustas. Mina kaasa minna ei jaksanud ja ta ei julgenud hakata enam öösel üksi minu poole tulema. Igatahes, CS on väga lahe.
Side lõpp!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar