Käisin eile kohtumas oma praktikajuhendajaga. Õigemini, siis ma veel ei teadnud, kas ta mu praktikajuhendajaks hakkab ja kas ma üldse sinna kohta praktikale saan. Ja ma tahtsin just sinna. Ja ma sain ka! Ma olin nii õnnelik.
Ma ei ütle teile, kuhu ma lähen, igaks juhuks. Ütlen vaid, et see on väga suur firma.
Aga pärast tuli välja üsna mitu kokkusattumust. Eriti imelikku kokkusattumust. Kõigepealt, eelteadmiseks... selle maja töötajad on viimasel aastal majasiseselt mitu korda kohti vahetanud. Ma olen ka varem seal käinud, aga hoopis teistel asjaoludel. Igatahes, pärast selgus, et käisin tööintervjuul kabinetis, kus olen varemgi käinud, aga tunne oli nii teine, sest eelmine kord võtsin seal hästi vabalt, käisin sokkis ringi jne. Siis kuulus see ühele mu tuttavale, aga ma ise ei tundnud ära, sest see maja on korruseti sama planeeringuga, aga seal on tuhandeid töötajaid ja kohti töötamiseks. Siis, kui seal eelmine kord käisin, ei oleks ma eluski arvanud, et sellistel asjaoludel sinna tagasi satun ja mind seal hoopis teine inimene vastu võtab. Igatahes, see praktika tõotab lahe tulla. Mulle lubati, et saan osa isegi poolaastaruande koostamisest, küll kuidagi hästi vähe kindlasti, ja ka suvepäevade korraldamisest. Ma nii ootan suve juba. Mulle meeldib ürituste korraldamine. See on üks põhjus, miks valisin oma eriala.
Aga üks naljakas kokkusattumus oli veel. Sõitsin pärast liftis alla ühe huvitava mehega. Ta suutis kolme korrusevahega endast üsna püsiva mulje luua. Rääkisin seda hiljem kodus oma perele ka ja mu kasuisa tunneb teda. Saate aru või? Kuidas küll Eest saab nii väike olla? Mind ajab küll naerma.
P.S. Hakkasin jälle kirjutama üle väga pika aja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar