Nagu juba enne mainisin, on mul praegu külas üks poolakas, kes tuli siia Muusikaakadeemia katsetele ja ööbib minu juures kohe mitu päeva. Olen püüdnud olal nii hea host, kui suudan ja eile õhtul vedasin ta linnast välja Haapsalu Kuursaali Väikest öömuusikali vaatama. Mõtlesin, et tal kui muusikul on eriti huvitav vaadata, millega Eesti esirindlased hakkama saavad ja seda ju Nele-Liis, Lauri Liiv, Jaanika Sillamaa ning Mikk Saar on, aga mul oli pärast nii häbi, et ta sinna vedasin.
Mu vanemad olid ka huvitatud sellest kontserdist ja läksimegi neljakesi, aga kõik alates piletite broneerimisest eelmisel õhtul internetis vedas viltu. Lauljad ise olid ju head, aga tänu kõigele muule jäi paha maitse suhu nii otseses kui kaudses mõttes.
Ja siit tulevad ving ja hala. Olge valmis või minge ära. Kõigepealt, läksime varakult kohale ja avastasime ikkagi, et kuigi hoone ei oleks tohtinud veel lahtigi olla, oli saal üsna täis ja meilt küsiti ukse peal, kas meil on laud reserveeritud. No tere tore! Sellest ei olnud kusagil mingit juttu. Piletilevi rääkis nummerdamata kohtadest. Kuidas see info reserveeringutega kokku käib? Palun seletage mulle! Ja siis meid juhatatigi lauda, kust ma vaid võimendeid nägin. Päris kallis hind oli sellise vaate kohta. Mõtlesin, et no ok. Olen teine kord lihtsalt targem, kui tegelmist on mõne kuursaali üritusega, aga sellegipoolest ootasin, et edasi läheb kõik hästi. Koht tundus ju peen ja mõtlesin, et nii ongi. Vähemalt kunagi, kui seal käisin, oli. Nüüd aga oli maja lagunenud ja majaümbrus kaetud prahiga. Lootsin, et vähemalt teenindus on hea, sest tegemist oli üritusega, kus kõik istusid laudades ja kus ka söödi. Ja siis saidki suurem osa nalju alguse.
Menüüst ei olnud eriti midagi valida, aga mõtlesime, et see on eriürituse teema. Karol, meie külaline, tahtis teed ja menüüs oli kirjas, et nad pakuvad Gurmans' teid. Küsisin siis ettekandjalt, et milliseid on valida ja ta ei reageerinud üldse. Ta vist ei teadnudki, millega tegu. Igatahes, tagasi tuli ta kuuma vee ja ühe Tetley kotikesega. Ei tea küll, kelle jaoks see gurmaanlus on.
Teised kõik tellisid mahla ja saate aru? See asutus ei osta isegi mitte Aurat ega muud sellist sisse (muide, neil polnud isegi gaasita vett, kuigi menüü seda lubas). Nad serveerisid mingit Rõngu solki. Minu nö apelsini mahl oli tõesti sõna otseses mõttes solk. Mina seda juua ei suutnud.
Peedu tellis kohvi ja ei tema ega ka Karol ei saanud oma joogi juurde ei suhkrut ega koort. Mõtlesime, et ju tüdruk on uus ja lihtsalt unustas. Kui ta jälle lähenes, küsisime suhkrut ja chick ütles lihtsalt, et võtke. See on laua otsas. See oli võõra seltskonna nina ees. Huvitav, kudias ta seda ette kujutas, et me suhkrut jagame ja lihtsalt võtame selel nende käest ära? See polnud mingi tehase söökla ju. Või siiski? Oleks see suhkur siis laua keskelgi olnud. Ja koor jäi ikka kaugeks unistuseks.
Me tellisime ka vahuveini ning sellega sai omakorda nalja. Chick tuli ja lajatas selle lihtsalt keset lauda. Mürtsuga! Me kõik ehmatasiem ja siis hakkasime naerma. Nii ei tehta ju! Vähemalt meie teada, aga Haapsalus siiski.
Lõpuks tuli toit. Tellisime praeg ja saime mingid kümme korda kümme sentimeetrit mahutavusega taldrikukesed, kus oli veidi mingisuguseid makarone ning lihapuru - tellisime pasta sarapuupähklite ning suitsukanaga.
Viimane üllatus oli see ,et "restoranis", kus on laual valged linad, ei ole olemas salvrätikuid. ma juba mõtlesin, et kaks varianti. Kas pühin suu linasse puhtaks või võib selel raha eest nõud kaasa võtta. No mida te minust mõtlete? Muidugi, ma ei teinud kumbagi, aga sain eile sellest üritusest väga kehva elamuse ja oli väga häbi, et Karoli sinna vedasin. Ka muusika kõlas seal saalis kuidagi valesti, aga see võis olal tingitud ka minu kohast või sellest, et esitatud muusikalihitid olid julmalt kontekstist välja tiritud. Aga ok. Ving lõpeb siin.
Mu vanemad olid ka huvitatud sellest kontserdist ja läksimegi neljakesi, aga kõik alates piletite broneerimisest eelmisel õhtul internetis vedas viltu. Lauljad ise olid ju head, aga tänu kõigele muule jäi paha maitse suhu nii otseses kui kaudses mõttes.
Ja siit tulevad ving ja hala. Olge valmis või minge ära. Kõigepealt, läksime varakult kohale ja avastasime ikkagi, et kuigi hoone ei oleks tohtinud veel lahtigi olla, oli saal üsna täis ja meilt küsiti ukse peal, kas meil on laud reserveeritud. No tere tore! Sellest ei olnud kusagil mingit juttu. Piletilevi rääkis nummerdamata kohtadest. Kuidas see info reserveeringutega kokku käib? Palun seletage mulle! Ja siis meid juhatatigi lauda, kust ma vaid võimendeid nägin. Päris kallis hind oli sellise vaate kohta. Mõtlesin, et no ok. Olen teine kord lihtsalt targem, kui tegelmist on mõne kuursaali üritusega, aga sellegipoolest ootasin, et edasi läheb kõik hästi. Koht tundus ju peen ja mõtlesin, et nii ongi. Vähemalt kunagi, kui seal käisin, oli. Nüüd aga oli maja lagunenud ja majaümbrus kaetud prahiga. Lootsin, et vähemalt teenindus on hea, sest tegemist oli üritusega, kus kõik istusid laudades ja kus ka söödi. Ja siis saidki suurem osa nalju alguse.
Menüüst ei olnud eriti midagi valida, aga mõtlesime, et see on eriürituse teema. Karol, meie külaline, tahtis teed ja menüüs oli kirjas, et nad pakuvad Gurmans' teid. Küsisin siis ettekandjalt, et milliseid on valida ja ta ei reageerinud üldse. Ta vist ei teadnudki, millega tegu. Igatahes, tagasi tuli ta kuuma vee ja ühe Tetley kotikesega. Ei tea küll, kelle jaoks see gurmaanlus on.
Teised kõik tellisid mahla ja saate aru? See asutus ei osta isegi mitte Aurat ega muud sellist sisse (muide, neil polnud isegi gaasita vett, kuigi menüü seda lubas). Nad serveerisid mingit Rõngu solki. Minu nö apelsini mahl oli tõesti sõna otseses mõttes solk. Mina seda juua ei suutnud.
Peedu tellis kohvi ja ei tema ega ka Karol ei saanud oma joogi juurde ei suhkrut ega koort. Mõtlesime, et ju tüdruk on uus ja lihtsalt unustas. Kui ta jälle lähenes, küsisime suhkrut ja chick ütles lihtsalt, et võtke. See on laua otsas. See oli võõra seltskonna nina ees. Huvitav, kudias ta seda ette kujutas, et me suhkrut jagame ja lihtsalt võtame selel nende käest ära? See polnud mingi tehase söökla ju. Või siiski? Oleks see suhkur siis laua keskelgi olnud. Ja koor jäi ikka kaugeks unistuseks.
Me tellisime ka vahuveini ning sellega sai omakorda nalja. Chick tuli ja lajatas selle lihtsalt keset lauda. Mürtsuga! Me kõik ehmatasiem ja siis hakkasime naerma. Nii ei tehta ju! Vähemalt meie teada, aga Haapsalus siiski.
Lõpuks tuli toit. Tellisime praeg ja saime mingid kümme korda kümme sentimeetrit mahutavusega taldrikukesed, kus oli veidi mingisuguseid makarone ning lihapuru - tellisime pasta sarapuupähklite ning suitsukanaga.
Viimane üllatus oli see ,et "restoranis", kus on laual valged linad, ei ole olemas salvrätikuid. ma juba mõtlesin, et kaks varianti. Kas pühin suu linasse puhtaks või võib selel raha eest nõud kaasa võtta. No mida te minust mõtlete? Muidugi, ma ei teinud kumbagi, aga sain eile sellest üritusest väga kehva elamuse ja oli väga häbi, et Karoli sinna vedasin. Ka muusika kõlas seal saalis kuidagi valesti, aga see võis olal tingitud ka minu kohast või sellest, et esitatud muusikalihitid olid julmalt kontekstist välja tiritud. Aga ok. Ving lõpeb siin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar