Elu ilma internetita

ehk mis vahepeal veel juhtunud on.

Riin küsis just, et kuidas mul läheb. Ja parim kokkuvõte ong vist, et väga pankrotiselt, aga õnnelikult. Sest nii ongi. Annika kasutas juhust ja tõeliselt nautis mulle koduasjade ostmist. Muidugi minu raha eest. Talle jäi shoppamiselõbu. Ja on tulnud ka kõvasti tehnikat osta. Mul on nüüd isiklik kasutatud pesumasin, mis küll esimese raksuga mu riided krõbedaks ja sokid auguliseks pesi, aga ma ei välista, et see mu oma süü oli. Võib-olla piisaks vaid loputusvedelikust ja üleüldse mul pole ju aimugi, milline puhas pesu ilma kuivatist läbi käimata olema peab. Mul on ka triikraud ja väidetavalt väga tegija tolmuimeja, mis pealegi peaaegu tuttuus. Nüüd on veel tarvis vaid mikrouuni. Ja kaks varianti - kas toon ära oma teleka Tartust Kati käest või pean ostma uue, sest siinne kahekümneaastane soojeneb juba pool tundi, on tõeliselt udune ja näitab mulle kinni makstud seitsmekümnest üheksat kanait. Yay, eks. Ehk Peedu toob telepulga ruttu tagasi.

Ja siis lisaks sellele käis mul teisipäeval isa külas. Lootsin, et ta aitab ära teha sellised pisiparandused, aga ta on ju maksimalist ja hakkas kohe koos Raunoga siin lammutama ja lammutamise käigus purunes ka üht-teist planeerimatut. Ning tema tahaks ikka kohe põhjalikult remonti teha, mille vastu mul ei ole midagi,aga ma kardan, et me teeme seda kellelegi teisele ja ma ise ei saagi selle tulemust kuigi kaua nautida. Ainult töö kinni maksta. Veel ei julge ka omanikule vihjata, et ta remondikulusid kompenseeriks. Kartsin isegi remondi tegemise loa küsimist. Muideks, selle korteri puhul selgus, et mööblit liigutada ei tohi, sest see on väga illusioone purustav. Kujutage ette pealtnäha puhast korterit, mida pole kunagi mööbli tagant renoveeritud ega puhastatud. Ja nüüd kujutage ette ikka palju aastaid puhastamata kraanikausikapi ligipääsmatuid külgi. Ja kõike, mis seal küljes kasvas. Eile küürisin jälle tunde. Need mitmed küürimise, mööbeldamise ja ekstreemspordipäevad on ikka täiesti laastavalt mu kätele ja küüntele mõjunud.

Igatahes nüüd on suurejooneline plaan teha korda köögi vaibaga kaetud ebatasane põrand, värvida üle sealsed seinad ja lagi, veidi parandada õnneks olemasoleva värviga elutoa seina; lisada mõned seinaliistud, vahetada jupphaaval välja valgustid ja mööbel - õnneks isal on kusagil lõputud varud, mistõttu on mulle juba siia jõudnud imeilus väike laud ja neli küll vana, aga suhteliselt ilusat tooli. Kõik sai tegelikult hoopis alguse sellest, et palusin isal köögikapi ukse hingi pingutada, sest üks uks oli ripakil. Siis selgus, et seda hinge ei saa parandada ja ostetud uutest oli üks parandamatult kõver, misjärel otsustasid mehed kahekesi hetkel, kui mind polnud, kapiuksed üldse eest ära võtta. Ja seejärel hakati mulle survet avaldama, et me selle kapi üldse maha võtaks, sest väidetavalt rikub gaas nagunii kapi kohe ära ja gaasipliidi kohal ei tohi kappi ollagi. Andsin pärast mõningast vaidlemist alla. Pealegi õhupuhasti vastu pole mul mitte midagi. Isegi olen väga poolt, sest ma ei taha, et minu köök kleepuks gaasiselt. No igatahes kapi mahavõtmise järel selgus, et selle tagant on jäetud seinad muidugi värvimata, mis tähendab, et tuleb ju kogu köök üle värvida ja lagi pidi ka gaasist must olema. Lisaks sellele ei tööta mu gaasiboiler väga korralikult ja isa lubas vaadata ehk leiutab mulle siia hoopis elektriboileri, aga homme tuleb mingi professionaalne gaasimees asja uurima. Täna käis isa elektrimees, sest pistikuid on vanas veneaegses majas kokku kuus. Kuus tükki nelja ruumi peale, vannitoas ei ühtegi. Hullumeelne ju tänapäeva elektrilises maailmas. Järgmisel nädalal hakkame siis neid paigaldama ja veidi juhtmeid ringi vedama. Kui elektrimees küsis, kas kõigel sellel on üldse mõtet nii lühikese üürilepinguga, aga ma küsisin vastu, et kas ta on mu isaga kohtunud ja siis tal rohkem pretensioone ei olnud või vähemalt välja ta neid ei näidanud.

Niisiis, kui köök on maast laeni ära lammutatud ja korda tehtud, siis on vaid pisitööd ning mulle päris oma mööbli hankimine ning vana ära viimine. Kuigi hetkel ma parem ei mõtle, mida kõige selle kraamiga peale hakata, kui ma siiski peaksin mõneks ajaks Eestist lahkuma. Ja ma ei taha enam kiirustada. Kõik kiireloomuline ning suur osa soovitavastki on nüüd olemas ja oma koju või ka mitmesse tulevasse koju tahan ma jupphaaval väärtust kokku koguda. Ja see variant meeldb mu pangaarvele ka rohkem.

Niisiis... nüüd võite vaikselt hakata soolaleivale tulema. Mõned on juba käinud ja näinud, aga enamus neist on siin tööle pandud. Jalad seinal on siin istuda saanud vaid Reijo, kes alles eile õhtul tuli. Eks ma saadan kutseid.