jaanuar 06, 2011

Meie v2ike maailm

on meie tuba ja meie tekialune, mille omaniku6iguse yle me pidevalt kakleme. Siin on nii m6nus ja hea. Ja me ei peagi selleks midagi tegema. Aeg lihtsalt lendab, kui oleme koos. Ei teagi, mida t2pselt tehes. Aga p2evad m88duvad, vahel paistab p2ike, vahel t2hed ja kuu. Kui keegi regulaarselt syya tooks, siis me vist ei v2ljukski oma t2iuslikust maailmast, kus keegi imelikult ei vaata, kui teda kallistada tahan v6i tema mulle musi teeb. Ja ta ytles eile, et lykkab oma kojumineku edasi, et rohkem aega minuga koos veeta. Sellistel hetkedel armun temasse alati veel rohkem.
Hakkan isegi s88givalmistamist vaikselt nautima juba. Kui ta just nii nagu t2na hommikul mind lihtsalt teki alt v2lja ei lykka, et oma tuduse hinge6hu maha peseksin p2rast seda, kui tema oma kylmetava kere minu vastu soojaks teha on saanud. Siis urisesin veidi.
T2na oli ka selles m6ttes tore p2ev, et tavap2rasest erinevalt sain ta suurema pingutuseta 6ue. Edastasin soovi minna juhuslikus suunas ja nii me lihtsalt s6itsimegi linna 22realadel. Kl6psisime pilte. N2gin ka tema t88koha 2ra ja arvatavasti m6ned t88kaaslased n2gid mind, mis t2hendab, et t2na 88sel saab tal kysimusterahe all l6bus olema. Aga et asi ikka kindel oleks,laadis ta t2na isegi yhe pildi koos minuga Facebook'i yles. Kes otsib, see leiab. Vahel on huvitav maailma provotseerida. Unustasin mainida, et eile 6htul n2gin esmakordselt siin, kuidas yks mees oma linnamaja v2ravas suure kaubanduskeskuse taga peldikul6hnalisel t2naval lehma lypsis. Maailm on siin ikka nii seinast seina.
K2isime ka yhes tema v2itel v2ga heas gujarati restoranis s88mas ja toit oli t6esti hea. Emme, sa oleksid mu yle nii uhke, kui teaksid kui palju juurvilju ja kyyslauku ja isegi sibulat ja paprikat ma siin s88nud olen. Ja eilse 6htu restoranis tehakse mulle juba personaalseid soovitusi eelmiste kordade eelistuste j2rgi ning me oleme seal vaid kolm korda - kyll v2ikeste vahedega - k2inud. Seekord sain l6puks ka oma special magustoidu k2tte ja see oli mitmeid katseid v22rt. Kui nad nyyd vaid oma n6udekogu t2iendaksid pika varrega dessertlusikate v6rra, et k6rge klaasi p6hjast ka j22tise k2tte saaks.
Ja 6htul kokkasime j2lle kodus. 6htus88gi keeras seekord tema pekki, aga ma tahtsin proovida kaerakypsiseid teha, mis tulid mu oskamatusest ja puudulikest vahenditest hoolimata ysna h2sti v2lja. Kuigi taldrikul oleva puru seest on raske konkreetseid kypsiseid eristada. Tuleviku huvides siiski panen siia kirja, et kaerakypsiste tegemiseks pole yldse k6ike netiretseptides mainitut vaja. Kaerahelbed, suhkur, muna, rosinad ja kilekoti sees esimese k2va asjaga sodimaks tambitud maap2hklid ning siis m6ned minutid kummaltki poolt pannil. Koguseid ei oska 82lda. Tunde j2rgi tegin. EHk mingi poolteist klaasi helbeid vms moodustas kaks praepannit2it kypsiseid. Just praepanni, sest ahju meil pole ju. Kypsised vormisin suurema lusikaga, mitte et see kuju edaspidi domineeriv oleks olnud. Ja veidi v6id panin ka pannile. Hetkel s88ngi neid blogimise k6rvale.

Kommentaare ei ole: