Nyydseks on muidugi nii m6nedki 2rkvel olles olulised tunduvad detailid meelest l2inud, aga panen kirja v2hemalt alles olevad.
Hoidsin mingeid v2ikseid lapsi koos s6brannaga, kelle isik nyyd anonyymseks on muutunud. Tegevus toimus suuresti mu vanal kodut2naval, kus millegip2rast majad suureks kasvanud olid. Ikka tornelamuteks kohe. Igayks isemoodi. M2letan, et uurisin huviga nende v2rvilahendusi ning mingil hetkel vaatasin justkui telekast oma vana kodumaja varemeid, m6eldes, et kuidas kyll selle v2ikse elamu k6rvale need suured monstrumid ehitada lubati, aga siis ymberringi vaadates selgus, et terve t2nav on muutunud ja nyyd on pigem v2ike maja seal kohatu.
Igatahes, lapsehoidmise eest saime millegip2rast yleolevana tundunud emalt kiita, sest lapsed j2id meiega rahule ja ta k2itus nagu oleks see yllatav ja mina esimest p2eva ametis. Olime lastega t2naval mingit eeslit toitnud kes teab millega, misj2rel temast enam kuidagi lahti ei saanud. 6nneks aga olid mul kaasas mingi veidrad makaronitooted - sellised suured s6restikulised ruudud, mida siis j2rjest eeslile s88miseks ette viskasime, et ta meid ei ryndaks v6i midagi.
Yhel hetkel integreerus mu unen2osse ka Harsh. M2letan, et istusin tema selja taha motikale ja hakkasime s6itma kohtusse, aga ysna varsti tuli tema motika pealt mulle teadmata p6hjusel maha ja ma siis selle pysti hoidmise asemel otsustasin proovida, kuidas oleks s6ita. Ning unen2gudes olen ma k6ikv6imas. Oli aega loogiliselt m6elda ja nuppe uurida ja suutsin isegi s6idu pealt k2ikude vahetamise selgeks 6ppida. Ainus 6udne koht oli see, et ma teadsin, et ta ratta piduritega on midagi valesti - p2riselt ka - ning yritasin siis h2sti ettevaatlikult ainult vasaku k2epideme juurde kuuluva piduriga opereerida, aga millegip2rast yhel hetkel oli hirm juba v2ga suur, sest tundus, et ma ei saa ratast enne ristmikku pidama. Hoopis kiiremaks muutus. Kuni avastasin, et oma paanikas keeran teise k2ega gaasi juurde. Edasi l2ks ladusamalt. Pidin s6itma oma t2navalt suure ristmikuni, mis nyyd meenutas Kaubamaja risti ja keerama vasakule ning ysna varsti oligi kohtuhoone juures. Oma sihtkoha avastasin ka alles tee peal ja ei teagi t2pselt, millise maja ma kohtuhooneks kuulutasin.
Kuidagimoodi ootas Harsh juba seal ees. Ta oli vihane ja sokkis. Sokid olid r2pased. Ma ei tea, kuidas ta yldse ainult sokkidega 6ue oli tulnud ja motikale istunud, aga nii oli. Igatahes, kuidagi olin j6udnud motikaga trepist yles ja nyyd hakkas see mulle otsa libisema. Pingutasin k6igest v2est enda rikutud riietest hoolimata, et see siiski trepist alla ei kukuks. Harsh oli sealsamas ja n2gi, et ma ei jaksa seda yles lykata ega isegi mitte enam kaua tagasi hoida, aga ei tulnud appi. Ma palusin kyll ja l6puks olin juba pisarates pingutusest ning ahastusest, kuni ta t2iesti viimasel hetkel enne, kui ratas minust yle tormanud oleks, selle tagasi t6mbas.
Seej2rel leppisime ja kallistasime ning selgus, et juba hilineme kohtusse. M2letan kella vaatamist. See oli m6ni minut yle kymne. Yritasin talle selgeks teha, et ta peab kohe minema ja kui ta kohe ei l2he, siis j22b oma pojast ilma, aga tema ei kiirustanud. P6hikohtuasi oli mingi teine ja tema unen2opoeg oli lihtsalt k6rvaldetail, aga meie m6lema jaoks oli oluline temast mitte ilma j22da. Kusagilt ajuh2marustest meenub, et uus v6imalus samal teemal kaasa r22kida oleks olnud alles aasta hiljem. Ja siis ajas uksekell meid p6neva koha pealt yles...
Vot nii h2mar ja segane koht ongi mu alateadvus. R22kisin 2rgates kohe Harshile ka oma unen2ost ja tema naeris, et ma n2gin ehk tulevikku. Aga tulemuseks oli see, et kui p2rast mitmeid kordi mingite t88meeste poolt yles ajamist, magamise koha pealt alla andmist, hommikus88gi tegemist ja s88mist taas magama vajudes n2gi tema minust mingit veidrat und. Ja mina n2en ka viimasel ajal nii tihti und, aga hetkel on vaid see fakt yksi meeles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar