jaanuar 04, 2011

Nii tore, nii tore, nii irooniline olen

T2na oli j2lle yks neist 6htutest, mil Harshi s2rgi vaiksetest pisaratest m2rjaks nutsin. Yay eks. Viimasel ajal juhtub seda kole tihti ja ma ei saa sinna midagi parata. Nii kurb on, et pean valima. Ja tema hoiab ikka oma kanget joont, et ma ei saa temani j6uda yhegi nurga alt, aga saan vastused k6igile oma kysimustele siis, kui k2tte j6uab 6ige aeg. Millal aga see olla v6iks, ei tea ta isegi ning tema v2ide, et ma pean oma eluga edasi minema koos norimisega teemal, kui palju valivamaks ma t2nu temale oma tulevaste koha pealt muutun, teevad vaid haiget. Sest ma olen v2ga kaugel valmisolekust elu temaga seljataha j2tta. Ma olen ju alati kartnud kooselu, aga temaga me elame ju praktiliselt ja algusest peale koos. Ja yldse pole hirmus v6i halb. On hoopis olnud yle igasuguste ootuste hea. Mu vahepealsetest paranoiahoogudest olenemata. Aga te juba teate seda.
Muidu aga oli t2na tore p2ev. 2rkasin ysna vara paanitseva Sandra k6ne peale, kuigi sellises pool-teadvusetus olekus ei olnud minust vist eriti abi. See aga andis t6uke enda kokku v6tmiseks ning viimaks pakkimisega tegelema hakkamiseks. Iga kord, kui olen pidanud siin teiste pakkimist pealt vaatama, olen ise 2revaks muutunud ja nyyd l6puks ongi see aeg k2es, mida algul veidi kartsin, et ei j6ua 2ra oodata ja nyyd hoopis julgelt edasi lykkaks. Pakkisin k6ik asjad, mida t6en2oliselt j2rgmistel n2dalatel ei vaja, kohvrisse ega jaksa seda nyyd t6stagi. Seega saab paras katsumus olema seda ja ka k2sipagasit yksi Delhisse tassida. Aga v2hemalt asjad mahtusid isegi 2ra ja loodetavasti suudan ka meelest l2inud jalan6udele ruumi teha.
V2hemalt t2na kirjutasin l6puks ka oma planeeritud hostidele ning sain juba Amritsarist vastuse, et olen igal ajal koos yksk6ik milliste s6pradega oodatud oma teise India koju. Nii armas. Ja ma kartsin, et kuna ta pole ise eriti kontakti hoidnud, siis 2kki ta ytleb ei. Pealegi l2heme ju j2lle sama h2biv22rselt lyhikeseks ajaks. Delhi s6bralt ootan aga veel suuremat abi ja selgus, et yks Harshi parimaid s6pru t88tab sealses lennujaamas ning t6en2oliselt v6in igasuguste kysimustega ka tema poole p88rduda. See tundub v2ga lohutav.
P2rastl6unal ajasin Harshi yles ja voodist v2lja, sest mul oli n2lg ja tal ka, aga tal l2ks nii kaua aega, et ma j6udsin juba igasuguseid imelikke asju n2lja kustutamiseks syya. Rikkusin viimasel p2eval 2ra ka oma plaani kolm p2eva j22tisest eemale hoida kurgu huvides. Mitte, et seni mingit vahet tunda oleks olnud. T6siselt tyytu on nagu h2dine vanainimene olla. Kindlasti on ka palju minust v2hem h2diseid vanu inimesi olemas.
Igatahes, k2isime veel s88mas ning siis ostsime kinopiletid, et Deppi ja Jolie uut filmi n2ha, aga see oli kesine. Vahepealse aja veetsime peamiselt l2hedal asuvas raamatupoes ning m88daminnes viskasime pilgu peale ka moeehetele, l6hnadele, m2ngukarudele ja muule pudi-padile. Ta hakkab ka aina enam ninnun2nnumaks minema. Otsib t2naval mu k2tt teiste pilke kartmatult ning tahab mulle iga asja, millel mu pilk peatub, kingituseks osta. Aga ma ei taha nii. Ei taha 8elda talle, et osta nyyd see asi mulle. Sedasi kaotavad k6ik kingitused justkui oma v22rtuse ja ma armastan yllatusmomenti nende juures. Ja seda, kui kingituse tegija on suutnud m2rki tabada ehk kingitus on kohane saajale ja valmistab siirast r66mu talle.
6htu... oli omap2rane. Kuna avastasime end yksi kodust, siis lubasime endale m6ningaid jumalavallatumaid tegusid. Vahepeal keerasin kiirelt midagi 6htus88giks kokku kuigi ka k6ige kiirem 6htus88k v6tab siinsetes tingimustes tunni ning yritasin pisaraid 2ra v6idelda, sest Mudit tuli koju ja ma ei tahtnud, et tema ka hakkaks murelikult kysima, mis minuga lahti on. Olen lihtsalt emotsionaalne naisterahvas hetkel ja seda ei saa mulle keegi pahaks panna. Ma ei suuda ikka veel uskuda, et sellest v6ibki saada vaid yks 6nnetu armastuslugu ning minu koju tagasi minek ongi k6ige l6pp. Ta kyll ytleb, et j22b alati mu ellu ja mu s6braks ning minu kohta tema sydames ei v6ta kunagi keegi 2ra, aga ikkagi. Need s6nad ei hoia mind 88siti kaisus ega suudle mu silmi ja ninaotsa, kui mul on paha tuju ega kuula mu vingumist, kui maailm j2lle kolepaha tundub. Aga mis siis, kui me kumbki ei leiagi enam kunagi midagi v6rdv22rselt head? Mis siis, kui me leidsimegi selle k6ige 6igema elukaaslase yksteises ega m6istnud seda ning selle tulemusel viskame selle kergek2eliselt 2ra? Kuigi enda puhul v6in kyll 8elda, et see ei saa kaugeltki kergek2eline olema. Kui kaua ma end tulevikus tema p2rast veel piitsutan? Ja kuidas teha kindlaks, kas see on v22rt k6igest muust yle olemist, ehk ka loobumist?

Kommentaare ei ole: