jaanuar 10, 2011

Vahel lihtsalt kukuvad asjad h2sti v2lja

Eile me ei teinudki suurt midagi. Hommikul k2isime toiduvarusid t2iendamas, sest Harsh ootas kolleege kylla ja oli lubanud neile liha pakkuda ja p2eva valge pool m88duski nende seltsis. Sain j2lle Ninnut kiusata ning ka veidi 6petada, sest ka oma naiivsuses tean ma rohkem suhetest kui see tore syytu poiss. 6htul pidime v2lja minema yksk6ik kuhu ma vaid soovin, aga kuna ma ei suutnud midagi konkreetset v2lja m6elda, siis lihtsalt s6itsime ringi ning ristmikel pidin mingi suuna kasuks otsustama. Sain natuke veel kodulinna pildistada ning l6petasime 6htu shokolaadij22tise yledoosiga ning j22tisekohviku ees koerakutsikatega myrades. Viimaks ometi ei karda enam mina neid koeri ega ka Harsh mul nendega m2ngida lasta ja ta ikka veel naerab meenutades seda korda, kuidas ma ehmatasin oma toauksel yhte julgemat isendit n2hes. Nyyd oleme parimad s6brad tolle edvistisega. Ta tuleb alati, saba meeleheitlikult liputades, meile vastu ja hyppab mu peale ning jookseb teeotsani kaasa, kui kodust 2ra l2heme, aga see on natuke 6udne, sest tema jaoks on see yks suur m2ng ja ta ei taju, et peame pidevalt v2ltima hoolikalt ta vigaseks s6itmist ning meie s6idu pealt jalgadest n2ksamine pole ka just k6ige meeldivam.
Igatahes, eile 6htul n2gin ka t6elist emaarmastust. L2ksin pisikestele kutsadele oma j22tisel6ppu viima, sest nad yritasid n2ljaga juba maas vedelevaid paberilipikuid nahka pista, aga emme v6ttis selle neil ysna kohe k2est 2ra, kui lapsed olid asja ohutuses selgusele j6udnud ning jooksis siis ise j22tisen6uga minema, et jagama ei peaks.
Koju j6udes j2ime peaaegu kohe magama. Ma olin nii v2sinud, aga millegip2rast ei saanud kylmast veel v2ga kaua v6itu, mist6ttu teoreetiliselt magasime kyll rekordiliselt kaua, aga praktikas mina keerutasin kogu aeg, sest igas asendis oli paha ning Harsh ei julgenud h2sti magada, kartes, et minuga on ehk midagi j2lle valesti. Ei tule meil see ainult kodus s88mine kuidagi v2lja noh...
T2nane p2ev oli veidi parem. Alustasin hommikus88gi p6hja k6rvetamisega, aga Harsh s6i vapralt oma kodukootud mysli taldriku tyhjaks. N2ost oli siiski n2ha, et j22n ta emale veel k6vasti alla ja eile emaga r22kides oli talle teatatud ka, et mind ei saa ikka naiseks v6tta, sest naine peab oskama syya teha vms. Sain natuke kurjaks, sest meie pilt ikka p6hjustas parasjagu uudishimu ning algselt pidasin tema vanemate k6rgelt lendamisest r22kivat kommentaari aktsepteerimiseks v6i lausa heakskiiduks, kuigi tegelikkuses oli see vist hoopis hoiatus, et ta joone alt l2bi ei l2heks ja juba k6nnib sellel. Et olen joonealune. Nii armas teada. Nagu sedagi, et hea on, et tal nooremat vallalist 6de pole, sest vaid kuuldus minust v6iks tolle vallaliseks j2ttagi.
Mingil hetkel sain aga Harshi toast v2lja j2lle. Ja ma t6esti hindan ta pyydlusi, sest tean, kuidas ta igasuguseid asju, mis kodust v2ljumist eeldavad ega liha ei sisalda, ei salli. Ta s6itis p2ris kaugele enne, kui kysisin, kuhu me siis l6puks l2heme ja selgus, et random direction j2lle ning ta ootab minu k2sklusi.
Aga sellest kujunes v2lja eeskujulik seiklus. K6igepealt avastasime yhe suure bensiinifirma t88tajate imeilusa linnaku, kus ka oma uhke templite kompleks ning nautisime teistsugust Indiat, aga siis p6rkasime yhe ta t88mehega kokku ning too viis meid veel yhte templisse, kus Harshi ta silmakirjalikkuse t6ttu m6nitada sain, sest selgus, et tema usuv66rusest ning templivihkamisest hoolimata k2itub ta sinna sattudes samamoodi kui k6ik teisedki. Ysna syrr oli teda ahvijumalale kummardamas n2ha ja kuulda, et ma ei tohiks Hanuman'i ahvijumalaks k6va h22lega nimetada.
Seej2rel viidi meid vaatama tolle mehe kodukyla, mis veidi linnast eemale j22b. Saime teada, et lisaks suurfirmas t88tamisele on ta oma kylas tegija mees, kes annab t88d hulgale telliskivide vorpijatele, omab hulgaliselt maad ning ka paari maja ning tema maal elab kymneid paabulinde. Uskuge v6i mitte, aga m88dunud kuue kuu jooksul olin vaid vilksamisi yhte ainukest n2inud ja nyyd nii palju. Olin ju juba lootust kaotamas selle suhtes, aga nyyd kilkasin nagu v2ike laps ja Harsh ning k6ik t88lised said lollaka valge inimese yle j2lle naerda. Aga see oli s6bralik naer. Kahju ainult, et nad p2riselus oma sabadega uhkeldama ei kipu. Ning et mu kaamera akud tyhjaks said.
T88mees, kelle nime ma siiani ei tea ja kes inglise keelt rohkem kui paar s6na ei r22gi, oli nii tore, et viis meid lausa oma koju, kus sain tema hobuste ning pyhvlivasikatega m2ngida ning k6ik ta sugulased 2ra n2ha. Kui palju parem saab yks p2ev olla!? Mind on vist ysna lihtne l6bustada. Aga igal myndil on teine kylg ka. Kui 6igesti aru saime, siis j2ttis see abielumees meiega ringi rallimise nimel kohtamise oma tydruks6braga 2ra.
Aga kuna esialgne eesm2rk oli taas tammile minna ning Harsh tahtis ka selle 2ra n2ha, siis liikusime ysna varsti edasi. Sain veel kingituseks portsu paabulinnusulgi, mis nyyd toanurgast mind piiluvad ja ma veel ei tea, kas ja kuidas neid koju tuua.
Aga tammile me ei j6udnudki. Mees tahtis enne veel meile midagi, mida nad metsaks ja dzungliks kutsuvad, n2idata, aga tegelikult oli see vist rohkem stepiala ja ma n2gin seal metsikuid blue bull'e. Harsh v2idab, et tegelikult on need piisonid, aga ma pole nii kindel. Igatahes, j2lle 2ge elamus. Ning yhest hetkest asus ka mingi kits meid j2litama. Kohe v2ga yhem6tteliselt tegi suure tiiru meiega kaasa nagu m6ni kohalik giid.
Siis aga l2ks p2ike looja ning otsustasime pigem minna t88mehe kodukylaga tutvuma, sest tammile saame iga kell tagasi minna. Kyla aga polnudki midagi erilist. Saime sealt yhekordsed uued patareid mu kaamerale, millega 6nnestus t2pselt iga pataka kohta yks pilt teha enne, kui need ka 2ra surid ning siis sain j2lle yhe kogemuse v6rra rikkamaks. T2htis mees pakkus v2lja v6imaluse n2ha, kuidas kohalikud puskarit ajavad ja kui tihti ikka selliseid v6imalusi ette tuleb? Muidugi tegime 2ra. Isegi maitsesime, aga polnud suurem asi. Kuidagi 6line ning lahja tundus, aga pidi ysna h2sti niitma. Sain ka l6puks teada, et sooda on nende jaoks mullivesi. Oli see alles eba6nnestunud ost. Parem oleks olnud, kui Harsh oleks valinud kusagilt tema auks v2lja kraabitud kohaliku 6lle. Oleks keegigi 6nnelik olnud.
P2eva l6petasime restoranis, kuhu olin ammu tahtnud minna, aga kokkuv6ttes valmistas see pettumuse. No kuidas nad saavad itaalia restorani taimetoiduliseks teha? Ja kuigi atmosf22r oli v2ga m6nus, siis juurdehindus oli veel m6nusam ning raskesse juustukastmesse uppunud toit v2listas igasuguse magustoidu ning teeb siiani olemist raskeks.
Ahjaa... hakkan yha enam veenduma, et kena olemine saab karistatud ning enam ei ole kellegagi kena ja tore ja avatud kaaslane enne, kui olen surmkindel, et nemad ka p2riselt lihtsalt s6brad olla tahavad.

Kommentaare ei ole: