Vannisaagast ma juba kirjutasin, aga paigaldamine läks õnneks lihtsalt. Ainult kolm korda tuli vann kitsasse nurka ja uuesti välja tõsta. Nüüdseks on ka selge, et minu lühemad jalad tõusevad kõrgemale kui Lemmiku pikad koivad ja saame sisse-välja astutud küll. Ja Eros on õnnelik, et saab veel kusagilt vett juua. Mina ei tea, mis nõrkus tal kellegi naharulle sisaldava sooja vee vastu on. Kassid on imelikud.
Täna aga olen tegelenud kahe teise jamaga. Heaoluriik, my ass.
Esimene neist on seotud keeleõppe jätkamisega. See ei tohiks vist kellelegi üllatusena tulla, et igal maal eelistatakse palgata kohalikke, aga mõnes valdkonnas on keeleoskuse nõuded ikka tohutult kõrged. Ma ise kahtlustan, et minu rootsi keel ei saa kunagi olema päris turundustekstide kirjutamise tasemel. Või vähemalt suurepärasel tasemel. Aga ma pean vähemalt oma keelest arusaamist veel kõvasti lihvima. Ma suudan juba päev otsa vajadusel rootsi keeles vestelda. Seda juhul, kui mu partner(id) on ka huvitatud vastastikkusest arusaamisest. See aga ei tähenda, et ma kõigest aru saaksin.
Seega.... otsustasin taas minna keelekursustele. Need on siin ju tasuta. Eelmisel aastal jäi õppimine pooleli, sest minu kool kaotas õiguse kõrgematel tasemetel tunde anda. Arvan, et asi oli õpetajate puuduses, mis tihti õhtuseid kursusi vaevab. Niisiis õppisin vaikselt tööl individuaalõppes edasi, aga nüüd on ju seegi läbi.
Umbes kuu aega tagasi tegin avalduse uude kooli ja jäin lubatud vastust ootama. Nüüdseks on selgunud, et ootama võin ma seda vist jäädagi. Ei vaevu nemad teatama, kui sind vastu ei võeta. Aususe mõttes pean ka tunnistama, et mul jäi vist endal kahe silma vahele kusagil paar lauset, mis ütlevad, et elades väljaspool Stocki, on vaja kohaliku omavalitsuse luba sinu/minu õpe kinni maksta. Viimastel päevadel olengi siis püüdnud seda segaputru harutada. Otseloomulikult on selleks vaja kuhugi koha peale minna loetud kahetunnistel ajavahemikel ja siis elavas järjekorras abi oodata.
Täna õnnestus mul siis käia ära omavalitsuse inimestega rääkimas. Mul oli isegi kaasas nõutud avaldus edasiõppimiseks, aga sellest jäi väheks. Pean nüüd paberkujul oma eelmiste kursuste hinded koju tellima Stockholmi omavalitsuselt (kusjuures avaldus läks vist kogemata ära ühe suvalise klahvi veidi varakult riivamisega), et Solnal oleks ka mu hinnetest ülevaade ja, et nad saaksid vist mu hindeid jagada ei kellegi muu kui ikka Stockholmi omavalitsusega edasiõppimise nimel. Või kes teab milleks. Ja miks nad neid hindeid kohe oma elektroonolisse süsteemi ei lisa, ma ei tea.
Lisaks pidin end registreerima Solna süsteemi kaudu ühele suvalisele rootsi keele kursusele tulevikus, kuhu ma arvatavasti kunagi ei lähe. Ja nüüd, kui veab, aga tõenäoliselt pärast veel kuu aega ootamist ja juhul, kui koolis on kohti ning Solna omad otsustavad mind aidata, siis saab ehk jätkata õpinguid enda valitud koolis, mis on nagunii sama kool, millega Solna isegi koostööd teeb. Ainult, et nemad ei võta õppureid vastu enne uut aastat.
Teiseks, on mul viimasel aastal olnud kamaluga tervisejamasid ja kui ma erakindlustuse pakutava teenusega olen ropult rahul, sest nendega ei pea tunde telefoni otsas rippuma, vaid nad helistavad ise tagasi ja saadavad su otse eriarstile paaripäevase ootamisega, siis avalik arstiabi on hoopis teistsugune.
Nt täna jalutasin möödaminnes läbi oma valitud kodupolikliinikust, et esialgu küsida nõu, kas mu kerge aga püsiva probleemiga oleks mõtet arsti külastada ja siis vajadusel ka aja kokku leppida. Rääkisin ilusasti rootsi keeles registratuuritädile oma mure ära, sain tubliduse eest kiita ja siis käskis ta mul helistada neile, et aeg kinni panna või tulla õhtul erakorralisse. Registratuuritädi ise, uskuge või mitte, mulle aega kinni panna ei saanud millegipärast. Kui jabur!
Niisiis tulin koju tagasi, sest neli tundi ostukeskuses aega parajaks teha tundus liiga ohtlikult kallis ja ka tüütu. Otsustasin siis uurida, kas saaksin viisakalt ikkagi aja kirja panna. Helistasin neile ja Rootsile tüüpiliselt, sain muudkui automaatvastaja juhendamisel telefonis erinevaid valikuid teha, aga ilmselgelt on nenede süsteem vigane, sest mulle määratud valik viis ainult kõne lõpetamiseni. Soovitati proovida ka interneti kaudu aega broneerida. Proovisin siis. Ja esimest aega suvalise võõra perearsti juurde pakuti mulle juba 20. novembriks. Tänan, ei! Lõpuks sain siiski telefoni teel mingi õega rääkida. Tema aga soovitas mul siiski üldse mitte arstile tulla ja veel paar nädalat käsmüügivahenditega katsetada, ise mitte mandleid torkida ja vist rõõmsalt mäda neelata. Ma küll ei tea, kuidas ma seda teha suutma peaksin. Aga see selleks.
Otsustasin siis möödaminnes hoopis oma kodukliinikut vahetada, mitte et see kodukliiniku omamine siiani mingit märgatavat kasu omaks, aga meile on palju lähedamale üks uus tekkinud ja teades ennast ning mõeldes tulevikule, siis viieminutiline jalutuskäik põiepõletikuga tundub palju tehtavam kui 20-minutiline mägedevallutus. Niisiis täitsin ära avalduse kliinikuvahetuseks, vajutasin Send ja nüüd näitab ikka vana kliinikut. Ei teagi, kas vahetus tuleb kusagil heaks kiita või ei läinud see lihtsalt läbi, aga kohati on siin nagu Indiaski, kus lihtsalt peab harjuma sellega, et infot jagatakse vaid nii palju, kui hädasti vaja.
Võiksin kirjutada ka kodujamadest ja siinsetest remonditeenustest, aga pikaks läheb. Teine kord.
Eilse päeva plussidest aga: vann on paigas ja sobib suurepäraselt. Ning käisime ühel filmimuusikakontserdil, mis oli päris tore. Ja sain üle pika aja kummikuid kanda ning porilompides hüpata. Niiiiiii mõnus!
Täna aga olen tegelenud kahe teise jamaga. Heaoluriik, my ass.
Esimene neist on seotud keeleõppe jätkamisega. See ei tohiks vist kellelegi üllatusena tulla, et igal maal eelistatakse palgata kohalikke, aga mõnes valdkonnas on keeleoskuse nõuded ikka tohutult kõrged. Ma ise kahtlustan, et minu rootsi keel ei saa kunagi olema päris turundustekstide kirjutamise tasemel. Või vähemalt suurepärasel tasemel. Aga ma pean vähemalt oma keelest arusaamist veel kõvasti lihvima. Ma suudan juba päev otsa vajadusel rootsi keeles vestelda. Seda juhul, kui mu partner(id) on ka huvitatud vastastikkusest arusaamisest. See aga ei tähenda, et ma kõigest aru saaksin.
Seega.... otsustasin taas minna keelekursustele. Need on siin ju tasuta. Eelmisel aastal jäi õppimine pooleli, sest minu kool kaotas õiguse kõrgematel tasemetel tunde anda. Arvan, et asi oli õpetajate puuduses, mis tihti õhtuseid kursusi vaevab. Niisiis õppisin vaikselt tööl individuaalõppes edasi, aga nüüd on ju seegi läbi.
Umbes kuu aega tagasi tegin avalduse uude kooli ja jäin lubatud vastust ootama. Nüüdseks on selgunud, et ootama võin ma seda vist jäädagi. Ei vaevu nemad teatama, kui sind vastu ei võeta. Aususe mõttes pean ka tunnistama, et mul jäi vist endal kahe silma vahele kusagil paar lauset, mis ütlevad, et elades väljaspool Stocki, on vaja kohaliku omavalitsuse luba sinu/minu õpe kinni maksta. Viimastel päevadel olengi siis püüdnud seda segaputru harutada. Otseloomulikult on selleks vaja kuhugi koha peale minna loetud kahetunnistel ajavahemikel ja siis elavas järjekorras abi oodata.
Täna õnnestus mul siis käia ära omavalitsuse inimestega rääkimas. Mul oli isegi kaasas nõutud avaldus edasiõppimiseks, aga sellest jäi väheks. Pean nüüd paberkujul oma eelmiste kursuste hinded koju tellima Stockholmi omavalitsuselt (kusjuures avaldus läks vist kogemata ära ühe suvalise klahvi veidi varakult riivamisega), et Solnal oleks ka mu hinnetest ülevaade ja, et nad saaksid vist mu hindeid jagada ei kellegi muu kui ikka Stockholmi omavalitsusega edasiõppimise nimel. Või kes teab milleks. Ja miks nad neid hindeid kohe oma elektroonolisse süsteemi ei lisa, ma ei tea.
Lisaks pidin end registreerima Solna süsteemi kaudu ühele suvalisele rootsi keele kursusele tulevikus, kuhu ma arvatavasti kunagi ei lähe. Ja nüüd, kui veab, aga tõenäoliselt pärast veel kuu aega ootamist ja juhul, kui koolis on kohti ning Solna omad otsustavad mind aidata, siis saab ehk jätkata õpinguid enda valitud koolis, mis on nagunii sama kool, millega Solna isegi koostööd teeb. Ainult, et nemad ei võta õppureid vastu enne uut aastat.
Teiseks, on mul viimasel aastal olnud kamaluga tervisejamasid ja kui ma erakindlustuse pakutava teenusega olen ropult rahul, sest nendega ei pea tunde telefoni otsas rippuma, vaid nad helistavad ise tagasi ja saadavad su otse eriarstile paaripäevase ootamisega, siis avalik arstiabi on hoopis teistsugune.
Nt täna jalutasin möödaminnes läbi oma valitud kodupolikliinikust, et esialgu küsida nõu, kas mu kerge aga püsiva probleemiga oleks mõtet arsti külastada ja siis vajadusel ka aja kokku leppida. Rääkisin ilusasti rootsi keeles registratuuritädile oma mure ära, sain tubliduse eest kiita ja siis käskis ta mul helistada neile, et aeg kinni panna või tulla õhtul erakorralisse. Registratuuritädi ise, uskuge või mitte, mulle aega kinni panna ei saanud millegipärast. Kui jabur!
Niisiis tulin koju tagasi, sest neli tundi ostukeskuses aega parajaks teha tundus liiga ohtlikult kallis ja ka tüütu. Otsustasin siis uurida, kas saaksin viisakalt ikkagi aja kirja panna. Helistasin neile ja Rootsile tüüpiliselt, sain muudkui automaatvastaja juhendamisel telefonis erinevaid valikuid teha, aga ilmselgelt on nenede süsteem vigane, sest mulle määratud valik viis ainult kõne lõpetamiseni. Soovitati proovida ka interneti kaudu aega broneerida. Proovisin siis. Ja esimest aega suvalise võõra perearsti juurde pakuti mulle juba 20. novembriks. Tänan, ei! Lõpuks sain siiski telefoni teel mingi õega rääkida. Tema aga soovitas mul siiski üldse mitte arstile tulla ja veel paar nädalat käsmüügivahenditega katsetada, ise mitte mandleid torkida ja vist rõõmsalt mäda neelata. Ma küll ei tea, kuidas ma seda teha suutma peaksin. Aga see selleks.
Otsustasin siis möödaminnes hoopis oma kodukliinikut vahetada, mitte et see kodukliiniku omamine siiani mingit märgatavat kasu omaks, aga meile on palju lähedamale üks uus tekkinud ja teades ennast ning mõeldes tulevikule, siis viieminutiline jalutuskäik põiepõletikuga tundub palju tehtavam kui 20-minutiline mägedevallutus. Niisiis täitsin ära avalduse kliinikuvahetuseks, vajutasin Send ja nüüd näitab ikka vana kliinikut. Ei teagi, kas vahetus tuleb kusagil heaks kiita või ei läinud see lihtsalt läbi, aga kohati on siin nagu Indiaski, kus lihtsalt peab harjuma sellega, et infot jagatakse vaid nii palju, kui hädasti vaja.
Võiksin kirjutada ka kodujamadest ja siinsetest remonditeenustest, aga pikaks läheb. Teine kord.
Eilse päeva plussidest aga: vann on paigas ja sobib suurepäraselt. Ning käisime ühel filmimuusikakontserdil, mis oli päris tore. Ja sain üle pika aja kummikuid kanda ning porilompides hüpata. Niiiiiii mõnus!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar